Rakkude mälu taga on ülekaalust tingitud muutused inimese epigenoomis. Piltlikult on genoomi peal märkmete kiht, mis ütleb geenidele, millal sisse ja välja lülituda. Päris maailmas lisatakse selleks keskkonnas ja kehas toimuvate muutuste peale genoomi külge erinevaid molekule. See muudab ka rasvarakkude tavapärast talitlust. Uus uuring osutab nüüd, et pärsitud talitlus ja muutunud aktiivsus võib rasvarakke saata veel pikalt ka peale seda, kui inimene on saavutanud tervisliku kehakaalu, vahendab NatureNews.

Tulemused viitavad, et kõhnuda soovivad inimesed peavad tihtilugu pikka aega vaeva nägema, et vältida kaotatud kilode tagasitulekut. Uuringu kaasautori ja Zürichi ETH Ülikooli bioloogi Laura Hinte sõnul tähendab see, et inimene võib vajada arvatust rohkem tuge ja naasma kippuvad kilod pole kuidagi inimese enda süü.

Pikk mälu

Laura Hinte ja ta kolleegid uurisid sellise järelduseni jõudmiseks rasvkoe rakke kahelt uuritavalt rühmalt. Ühe rühma inimesed olid tugevalt ülekaalulised, teised polnud kunagi ülekaaluga kimpus olnud. Analüüs näitas, et ülekaaluliste rühma uuritavatel olid rasvarakkudes mõned geenid aktiivsemad kui kontrollrühmas. Seevastu osa geene olid rasvunud inimestel just tasalülitunumad.

Rasvunud inimestele iseloomulikku aktiivsusmustrit ei mõjutanud ka rasvaimu. Osa uuritavaid kaotas lõikusega ohtralt lisakilosid. Ometi oli isegi veel kaks aastat peale operatsiooni nende rasvarakkude geneetiline aktiivsus sarnane rasvunud inimese omale. Töörühm täheldas sama tulemust ka suure kaalukaotusega hiirtel.

Nii inimese kui ka hiire rasvarakkudes hakkavad rasvumise korral tööle geenid, mis soodustavad põletikku ja fibroosi ehk tiheda sidekoe teket mõne muu koe asemele. Rasvumise ajal lülitatakse aga välja geenid, mis aitavad rasvarakkudel normaalselt talitleda. Hiirte abil näitas töörühm, et geenide aktiivsuse muutumise taga olid muutused epigenoomis ehk geenide aktiivsust mõjutavates juhistes. 

Uuringu autorid proovisid katsega järele, kui pikalt rasvkoes tekkinud muutused püsima jäävad. Selleks panid nad rasvunud hiired dieedile. Mõni kuu peale kõhnumist olid muutused hiirte epigenoomis endiselt alles. Need püsisid visalt, sest piltlikult öeldes mäletasid rasvarakud, mis tunne on olla ülekaalulises kehas.

Kiire tagasilangus

Uuringu kaasautori ja Zürichi ETH Ülikooli epigenoomi spetsialisti Ferdinand von Meyenni sõnul pole selge, kui kauaks keha endised lisakilod meelde jätab. Tema sõnul võib keha siiski mingil hetkel kunagise kopsakuse unustada, kuid kas või millal see hetk saabub, pole teada.

Töörühma huvitas sestap, kuidas rasvumisega seotud kehamälu toimib. Nad uudistasid lähemalt ohtralt kaalu kaotanud hiirte rasvarakke. Selliste loomade rakud omastasid rohkem suhkrut ja rasva kui kontrollrühma hiirtel, kes polnud kunagi ülekaalulised olnud. Rasvarikka toidulaua korral võtsid varem rasvunud olnud hiired kiiremini kaalus juurde kui kontrollrühma loomad.

Uuringuga mitte seotud teadlaste sõnul ei tõesta aga töö, et epigeneetilised muutused oleksid hiirtel põhjustanud kehalisi muutusi. Ehkki rasvarakkude epigeneetilised muutused on väärtuslik uus teadmine, on kriitikute sõnul raske täpselt öelda, millised muutused teevad rasvarakkude mälu nii pikaks. Von Meyenni sõnul jätkab ta kolleegidega tööd, et mõista, kas muutuste taga on põhjuslik seos.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.