Ameerika teadlased väidavad oma uurimistöö põhjal, et peale ajurakkude võib mälestusi võib-olla talletuda ka teiste kehaosade rakkudes.

Nikolay Kukushkin New Yorgi Ülikoolist ja ta kolleegid kasvatasid laboris inimese närvirakke ja inimese neerurakke ning mõjutasid neid mitmesuguste ainetega.

Umbes nõndasamuti mõjutavad ka ajus asuvaid närvirakke mitmesugused keemilised signaalid, ja arvatakse, et just niisuguste signaalide toimel mälestused tekivadki.

Katses kasutatud närvirakud ei pärinenud seejuures mitte ajust, vaid mujalt närvisüsteemist.

Huvitav oli aga see, et selle keemilise signaliseerimise peale lülitus nii närvirakkudes kui ka neerurakkudes sisse niinimetatud mälugeen. Sama geen, mis lülitub sisse aju närvirakkudes, kui on vaja uusi mälestusi talletada ja selleks rakkudevahelisi ühendusi ümber korraldada.

Et aru saada, millal mälugeen sisse või välja lülitatud oli, muundasid teadlased rakkude muid geene nii, et kui mälugeen oli sisse lülitatud, hakkas rakk tootma ka üht helendavat valkainet.

Katses nähtus, et nii närvi- kui ka neerurakud reageerisid korduvate keemiliste impulsside peale nagu aju närvirakud reageerivad korduvatele neurotransmitterite ehk virgatsainete signaalidele.

Ehk täpsemalt öeldes, kui keemilisi signaale esitati parajalt pikkade vahedega, mitte liiga kiiresti üksteise järel, siis lülitus mälugeen sisse tugevamini ja kauemaks.

Selline ajurakkude käitumine arvatakse olevat aluseks ka tuntud pedagoogilisele põhimõttele, et õppida ei tohiks ühekorraga tuupides, vaid pigem mitmes osas ja vaheaegadega.

Nii oletavadki Kukushkin ja kaasautorid ajakirjas Nature Communications, et teistelgi elunditel peale aju võivad olla oma mälu ja omad mälestused. Ja ka teised elundid õpivad arvatavasti paremini, kui me tuimalt ei tuubi, vaid õpime pausidega.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.