Kui tavaliselt jäävad sääsed inimestele silma oma katsetega neilt verd imeda, siis hironomiidide ehk surusääsklaste toidulaualt leiab tavaliselt vetikaid ja väikesi selgrootuid veeloomi. Ühtlasi on osutunud nad teadlastele abimeesteks mineviku kliima uurimisel. Surusääsklaste vastsed elavad järvede põhjasetetes, kust saab neid koguda ja tuvastada. Seejuures eelistab iga liik elada teatud juulikuu õhutemperatuuride vahemikus.

Rahvusvaheline töörühm, nende seas ka Tallinna Tehnikaülikooli geoloogiaprofessor Siim Veski ja doktorant-nooremteadur Varvara Bakumenko, analüüsisid tänapäevaseid surusääsklaste kogumeid ning nende leidumise temperatuure. Selle põhjal töötasid nad välja matemaatilise mudeli, mis seostas iga liigi selle eelistatud temperatuurivahemikuga. "Seda mudelit saab kasutada fossiilsete hironomiidide kogumite abil, et rekonstrueerida minevikutemperatuure," selgitab Bakumenko.

Meetod täiendab juba olemasolevaid tehnikaid. Ühtlasi täidab see lünga Eesti, Läti ja Leedu kliimarekonstruktsioonides, sest mudel annab kõige täpsemaid võimalikke rekonstruktsioone siinse regiooni juulikuu temperatuuride kohta. "See omakorda parandab oluliselt meie arusaama ajaloolistest kliimamuutustest ja nende mõjust piirkonna ökosüsteemidele," lisas nooremteadur.

Bakumenko sõnul on sarnaseid mudeleid edukalt kasutatud juba muu hulgas Šveitsis, Norras ja Kanadas. Mudelite täpsus on aga suurim piirkonnas, kus vastavaid sääsklaste vastseid kogutakse. Seetõttu oli eraldi Balti regiooni surusääsklaste leviku uurimine hädavajalik, et luua usaldusväärsed juulikuu temperatuuride rekonstruktsioonid ka Eesti, Läti ja Leedu kohta.

Teadlaste rühm kogus proove 35 Eesti, Läti ja Leedu järvest ning ühendas need olemasolevate Soome ja Poola andmestikega. Selle tulemusel valmis Soome-Balti-Poola piirkondlik andmebaas, mis hõlmas kokku piirkonna 121 järve. "See lai andmestik katab suure geograafilise ja temperatuurivahemiku, mis muudab mudeli usaldusväärseks ja täpseks. Uus mudel rekonstrueerib juulikuu õhutemperatuuri erakordse täpsusega, mille viga on vaid 0,7 °C," rõhutas Bakumenko.

Selgus, et siinse regiooni surusääskede levik ja ökoloogilised eelistused olid võrreldes Kesk- ja Põhja-Euroopa sääskedega mõnevõrra teistsugused. See toob välja piirkonna ökosüsteemide ainulaadsuse ja nende säilitamise olulisuse. Surusääskede kasutamine looduslike termomeetritena edendab teaduslikku arusaama ja rõhutab vajadust kaitsta meie planeedi mitmekesiseid ökosüsteeme, eriti silmas pidades praegust kliimamuutuste konteksti," kinnitas nooremteadur.

Artikkel ilmus ajakirjas Boreas.