Professor: räimepüügikvoodi kahekordistamise taga on muutus arvutusmeetodikas
Räimepüügikvoodi kahekordistamine on pannud nii mõnedki teadlased ja kalurid kulmu kortsutama. Tartu Ülikooli kalanduse professori Markus Vetemaa sõnul on piirarvu kasvu taga lihtsalt arvutusmetoodika ümbervaatamine.
Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu hiljutised läbirääkimised tõid Eesti kaluritele ootamatu rõõmusõnumi – 2024. aastal suureneb räimepüügikvoot nii Liivi lahes kui ka Läänemere avaosas. Eesti põllumajandusministeerium teatas uhkusega, et räimepüügikvoot tõuseb 9300 tonnini, mis on tänavusest laest 108 protsenti suurem.
Ehkki kilupüügikvoot väheneb, on langus selles vallas esialgselt kardetust väiksem. Samas on Rootsi teadlased ja kalurid kvootide tõstmise suhtes äärmiselt kriitilised ning väidavad, et kalavaru taastamiseks tuleks püük täielikult lõpetada.
Tartu Ülikooli mereinstituudi direktor ja kalanduse professor Markus Vetemaa hinnangul on Läänemere räimevaru hindamine keeruline, kuna see koosneb mitmest eraldiseisvast asurkonnast. "Me räägime Läänemere avaosa räimest justnagu oleks tegemist ühe populatsiooniga, kuid tegelikult pole see nii. Tegelikult on tegemist kümnekonna populatsiooniga, millest mõne arvukus suureneb ja teistel väheneb," selgitas ta saates "Uudis+".
See tähendab, et erinevate riikide vaated võivad põhineda erinevatel kogemustel. Kalurid püüavad kala enda väljakujunenud püügipiirkonnas ning nii võibki ühes Läänemere riigis elav kalur järeldada, kuidas kala on otsas, ja vastaskaldal elav kalur leida, et kala on rohkem. Kogu populatsiooni hindamine ja selle põhjal kvoodi määramine ongi seetõttu konsensuslik ega saa kunagi vastata täpselt ühe või teise riigi kohalikele oludele.
Kvoodi tõstmist peab Vetemaa lihtsalt arvutusmetoodika ümbervaatamiseks. "Algandmed on küll kindlad ja need ei muutu, kuid see, kuidas neid tõlgendada, kuidas jõuda välja kvoodini, seda nüüd natukene muudeti. Võiks öelda, et väga suur kvoodi vähendamine polnud (vahepeal) tegelikult põhjendatud ja sellepärast me seda nüüd väga palju tõstamegi," selgitas professor.
Samuti tuleb Vetemaa sõnul arvestada tõigaga, millist kala mingi piirkond või riik majandada soovib. Näiteks on tema hinnangul ilmne, et Rootsi kalurite viha on tingitud soovist püüda rohkem lõhet. Kuna lõhe tarbib toiduks räime ja kilu, ongi seda kala püüdvatele kaluritele oluline, et räime ja kilu oleks meres palju.
Oluliste kalade arvukust mõjutavate teguritena tõi Vetemaa välja hoopis Läänemere üldise tervise ning kormoranide ja hüljeste arvukuse kasvu. "Kui räägime mürkidest nagu dioksiinid, on nende nende kontsentratsioonid meres tõepoolest vähenenud. Samas toimub eutrofeerumine ehk liigrohke lämmastiku ja fosfori sisalduse tulemusel toimub vetikate õitseng ja pole põhjakihtides hapnikku. Selle olukord läheb järjest halvemaks," lisas professor.
Kormoranide nahka pistetud kalade hulk on Vetemaa hinnangul aga mõnede arvutuste kohaselt võrdväärne sellega, mida püüavad merest välja rannakalurid. Samuti väiksematest kaladest toituvate hüljeste arvukus on viimase 40 aastaga kasvanud 15 korda ehk umbes 60 000.
"See näitab, et meie meri on tõeliselt heas seisus – hüljeste ja merikotkaste arvukus, keda kunagi oli väga vähe, praegu kasvab. See tähendab, et kala kvaliteet on hea ja nad pole mürgised. Samal ajal tähendab see aga seda, et nende arvukuse tõustes jääb inimestele kala järjest vähemaks," lisas professor.
Kalanduse tulevikust rääkides on Vetemaa aga kahestunud. Suurtel traalikaluritel, kes tegelevad räime ja kilu püüdmisega, pole lähitulevikus erilisi probleeme. Ehkki kalapüügi tulusus on aastatega vähenenud, läheb nende jaoks kõik samamoodi edasi. Isegi kui räimede arvukus võib tulevikus langeda, tunneb kilu end meres hästi.
Rannakalanduse osas on ta aga pessimistlik. "Kuna Euroopa Liidu tasandil öeldakse endiselt, et kormoran on rangelt kaitstav liik ja tema arvukuse vähendamine on väga keeruline, kaasneb sellega kalanduse pidev allakäik. Selles mõttes olen ma väga pessimistlik. Ma ei tea, kas 10 aasta pärast meil enam kutselist rannakalandust on," sõnas professor.
Toimetaja: Andres Reimann
Allikas: "Uudis+", küsis Lauri Varik