Geko tajub madalaid võnkeid
Gekod on vahvad soojamaasisalikud, kes ronivad mööda seinu ja võivad teha päris kõva häält. Nüüd selgub, et nende kuulmismeel on võimekam, kui seni arvata osatud.
Ameerika teadlased avastasid, et tokee gekodel on sisekõrva tasakaaluelundi osa nimega ümarkotike kasutusel ka madala sagedusega vibratsiooni tajumisel.
Paljudel teistel liikidel, sealhulgas inimesel, teatakse ümarkotike tegelevat ikka ainult teabe korjamisega keha liikumiskiirenduse ja pea kalde kohta.
Catherine Carr ja Dawei Han Marylandi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Current Biology, et geko tasakaaluelund pakub loomakese üldisele kuulmismeelele sel moel toetavat täiendust. Nad oletavad, et seesugust kuulmismeele lisandust võib esineda muudelgi roomajatel.
Kõrv, nagu me seda üldiselt teame,l kuuleb peamiselt õhu kaudu levivaid helilaineid. Aga geko sisekõrva ümarkotike aitab teadlaste sõnul tal tajuda ka maapinna või vee kaudu levivaid võnkeid. Samasugust lisafunktsiooni on tasakaaluelundil varem täheldatud ka kaladel ja kahepaiksetel.
Teadlaste sõnul aitab avastus nüüd ehk paremini aru saada, kuidas on kuulmissüsteem kalade ja maismaaloomade evolutsiooniloos arenenud.
Ümarkotike suudab registreerida nõrku võnkumisi sagedusvahemikus 50 kuni 200 hertsi, mida geko muidu ei kuulekski.
Erinevalt gekost ei kuule paljud muud roomajad õhu kaudu levivaid hääli. Paljude madude ja sisalike kohta arvatakse enamasti, et nad ei kuulegi eriti midagi. Seda enam, et nad ei ole ise ka suuremat sorti hääletegijad. Nüüd tundub, et võib-olla suhtlevadki need teised roomajad omavahel edukalt vibratsiooniliste signaalide vahendusel.
Võib-olla ei ole tasakaaluelundiga kuulmine päris võõras ka inimesele. Korraliku võimendusega kontsertidel võime ju tajuda rütmi kogu kehaga, miks siis sealhulgas mitte ka sisekõrva ümarkotikesega.