Michael Inzlicht Kanadast Toronto Ülikoolist ja Brent Roberts Ameerika Ühendriikidest Urbana-Champaigni Illinoisi Ülikoolist avaldavad ajakirjas Current Opinion in Psychology arvamust, et enesekontrolli mõiste juures ajavad nende kolleegid segi kaks aspekti, mida segi ajada ei tohiks.

Esiteks enesekontrolli all mõeldakse inimese teatavat alalist omadust, iseloomujoont, mis on seotud meelekindluse ja püsivusega. Teiseks aga kasutatakse sama sõna inimese ajutise seisundi kohta, mida võiks nimetada ka tahtejõu rakendamiseks.

Inzlicht ja Roberts kirjutavad, et hetkelist tahtejõuavaldust kiputakse tihtilugu samastama teiste meelekindlat isikut iseloomustavate joontega.

Meelekindlus on tänapäeva psühholoogias üks viiest põhilisest isikuomadusest, millele inimese isiksusekirjeldus tihtipeale taandatakse.

Inzlichti ja Robertsi sõnul on psühholoogid enamasti eeldanud, et suure meelekindlusega inimesed rakendavad tahtejõudu ja enesekontrolli lihtsalt sagedamini kui vähem meelekindlad inimesed. Kuid tegelikult see nii ei ole.

Uuringud on näidanud, et meelekindlamad inimesed kulutavad neid valitud kursilt kõrvale kallutada ähvardavate soovide alla surumise peale hoopis vähem aega kui väiksema meelekindlusega inimesed. Selline üllatav tulemus saadi kümmekond aastat tagasi.

Inzlicht ja Roberts väidavad, et meelekindlatel isikutel on hulk muid omadusi peale enesekontrolli, mis neile edu toovad, näiteks töökus või sihikindlus.

Autorite arvates tuleks enesekontrolli mõistest isikujoone tähenduses hoopis loobuda. Selle asemel tuleks kasutusele võtta mõisted, mis osutaksid tegevuse põhjaliku planeerimise harjumusele või tegevuse tulevaste tagajärgede arvesse võtmisele.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.