Aju olulisemate osade areng kestab kuni 25. eluaastani. Selleks ajaks saab teiste seas küpseks eesajukoor, mis on seotud mitmete aju kõrgemate funktsioonidega. Samal ajal hakkab ajahammas räsima esimesena samu ajuosi, mille kujunemine võtab kõige kauem aega. Teisisõnu, kes viimasena tuli, see esimesena läheb. Saksa ja USA ajuteadlasi hakkas huvitama, kas sama peab paika ka evolutsioonilises vaates, vahendab NatureNews.

Kuna nüüdisinimeste otsesed eellased on kõik maamunalt kadunud, kasutas Sam Vickery oma kolleegidega võrdlusainesena šimpanse. Inimeste lähimate elusolevate sugulaste eellased lahknesid inimeste omadest seitsme kuni kuue miljoni aasta eest. Kokku kaardistasid magnetresonantstomograafiga üksikasjalikult 189 šimpansi ja 480 inimese aju. Uuringusse kaasatud šimpansite ja inimeste vanus jäi vastavalt 9–50 ja 20–74 aasta vahele.

Ajusid võrreldes sai kinnitust, et üldises plaanis on mõlema liigi mõtlemisorganid võrdlemisi sarnased. Muu hulgas olid ajustruktuurid äärmiselt sarnased ka eesajukoores. Erinevused tulid aga selgelt välja siis, kui teadlased vaatasid, kuidas mõjutab vananemine mõlema liigi aju.

Töörühm leidis, et šimpansitel vähenes 50. eluaastaks hallaine hulk enim aju keskosas asuvas juttkehas, mis on seotud harjumuste tekkega ja tasule orienteeritud käitumisega. Inimestel sai vanuseliselt võrreldavaks 58. eluaastaks kõige enam kannatada aga just eesajukoore hallaine. Muu hulgas mängib ajuosa tähtsat rolli töömälu, ajataju, keele ja otsuste langetamise juures. Piirkond saab tugevalt räsida ka Alzheimeri tõve ja mitme dementsuse vormi korral.

Lõpuks vaatas töörühm, millised ajuosad on inimestel võrreldes šimpansitega suhteliselt suuremad, arvestades nii nende vanuse kui ka sooga. Lisaks varem silma jäänud eesajukoorele oli nüüdisinimeste eellaste evolutsiooni käigus oluliselt paisunud ka suuraju saare (insula) osa. Varasemates töödes on märgatud, et vananedes hakkab ka selle maht võrdlemisi kiiresti vähenema.

Töörühm märgib samas, et töös välja koorunud seaduspära ajuosade evolutsioonilise kujunemisaja ja nende vanusest tingitud allakäigu kiiruse vahel näib olevat iseloomulik vaid inimestele. Vähemalt ei märganud nad sama reesusmakaakide ja anuubiste puhul. Samuti kujutab hallaine hulk ajupiirkonna seisust vaid kaudset tunnust ehk parema pildi saamiseks oleks vaja uurida ka närvirakkude omavahelisi ühendusi.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.