Professori sõnul on olnud Eesti sel suvel enamuse ajast antitsükloni mõjuväljas. Eeskätt riigi lääneosas esines pea iga päev konvektiivseid sademeid ja äikest, mida andsid kohalikud rünksajupilved. Nende täpseid sajualasid on sedavõrd raske ette ennustada, et vihma pelgavatel inimestel tasub jälgida päeva jooksul hoopis jooksvalt radaripilti. Seal näeb nii vihmarakkude kui ka äikeste liikumist.

"Suures pildis vaadelduna vaheldusid Lääne-Euroopas tsüklonid, meist idas oli aga Venemaal võimas antitsüklon. Nende kahe rõhkkonna mõjuväljas saabus meile sooja õhku lõunakaarest, vahest kuivemat, vahest niiskemat, sõltuvalt sellest kumb rõhkkond peale jäi," selgitas Post.

Laupäeva õhtul alanud torm osutus professori sõnul aga hoopis tsüklonaalseks tormiks. Neid Eesti piirkonnas tavaliselt ei teki. "Tsüklon tekkis meile küllaltki lähedal, mis on iseenesest juba väga haruldane. See liikus väga aeglaselt ning ebatavalisel trajektooril. Kui selline ägedate sajupilvedega tsüklon liigub aeglaselt või jääb hoopiski seisma, siis need alad, kus sajab, võivad saada rekordilisi sademesummasid," märkis kliimateadlane.

Posti sõnul pole tsüklon veel praegugi kuhugi kadunud, vaid lihtsalt Baltimaade pealt edasi liikunud.

Samavõrd ebatavaliseks on kujunenud ka tormi teekond. "Tavaliselt liiguvad tormid läänest itta, täpsemalt kirdesse. Antud juhul liikus see aga aeglaselt itta ning siis kagusse, suundudes edasi Valgevene peale. Nüüdseks on see kusagil Lõuna-Venemaa kohal moodustanud väga ulatusliku ja kõrgele atmosfääri ulatuva õhupöörise," lausus Post.

Tähelepanu väärib professori hinnangul seegi, et Berliini Vabaülikooli teadlased andsid tsüklonile nime – Kirsti. Eraldi nime saavad tavaliselt ainult väga tugevad või laiaulatuslikud tormid.

Eesti on endiselt tormitsükloni mõjuväljas

Nädalavahetusel Lätis ja Leedus sajurekordeid löönud ning Lõuna-Eestissegi rohkelt sademeid toonud tsüklon on nüüdseks juba kaugel Venemaa kohal. Tormi saba on aga Posti sõnul pikk. Seetõttu mõjutab see endiselt Eesti ilmastikku, tuues rohkelt äikest ja sademeid.

"Tavaliselt tuleb meile õhk läänest. Tsüklonid, mis meie alade õhuringlust dirigeerivad, asetsevad samuti läänes. Praegu mõjutab meie ilma aga see sama võimas tsüklon Venemaa kohalt. Õhumass, mida ta endaga kaasa veab ehk tormi saba, on tuhandeid kilomeetreid pikk," sõnas Post.

"Päris huvitav on päevade lõikes jälgida, mis suunast nüüd siis sajualad meieni liiguvad. Kui alguses tuli õhk läänest nagu ikka, siis vahepeal hakkas see tulema lõunast ja kagust, seejärel idast, kirdest, põhjast ning nüüdseks loodest," kirjeldas teadlane sisuliselt täisringi teinud õhuvoolu pöördumist.

Pika pilvesabaga jõuavad Posti sõnul Eestisse ägedad konvektiivsed äikeserakud. Lõuna-Eestis on tugevaid hoovihmu ja äikest esinenud terve nädala. Tugevat äikest on esinenud mujalgi Eestis, näiteks nädala keskel ulatus mastaapne äikeseliin Viljandist Lätisse välja.

"See on kõik osa ühest ja samast võimsast õhusüsteemist, mis meid endiselt mõjutab. See on hästi haruldane, et kõik nii kaua kestab. Suvised tsüklonid on tavaliselt lühiajalised," sõnas kliimateadlane.

Sademete hulk on kujunenud Piia Posti sõnul nii Lätis, Leedus kui ka Eestis märkimisväärseks. Lätis sadas tormi kõrghetkel 24 tunni jooksul maha enam kui 200 millimeetrit vihma. Lõuna-Eestis täitus väga suurel alal päevaga enam kui pool kuu sajunormist. Kohati sadas rohkem kui tavaliselt terve kuu jooksul. Näiteks Võrus tuli maha 66 millimeetrit, mis moodustab 87 protsenti juuli normist.

Eesti inimene ei võta ilmahoiatusi tõsiselt

Piia Post toonitas, et keskkonnaagentuur andis pühapäeval seoses tormiga välja kõrgeima astme punase hoiatuse ohtliku ilma kohta. Inimesed ei võta neid hoiatusi aga tema hinnangul piisavalt tõsiselt. "Arvatakse justkui, et ilmateenistuse ennustus on alati vale," nentis professor.

Post kahtlustas, et inimesed ei oska eristada eelpool mainitud raskesti ennustavaid konvektiivseid sadusid ja hästi ette ennustatavaid frontaalseid sademeid.

"Tsüklonaalse tormi puhul, kus sademed kaasnevad frondiga, on tänapäevane ilmaennustus väga täpne. Nõnda oli see ka pühapäeval ja esmaspäeval. Samas inimesed ei tee vahet ei hoiatuste tasemete ega ka saju liikide vahel," tõdes kliimateaduste professor. Intensiivsetel ja ulatuslikel sadudel võivad olla aga vägagi ohtlikud ja kulukad tagajärjed.

Enim mõjutas torm Kristi Eesti lõunaosa: tõstis jõgede ja järvede veetaset ning ujutas üle põllud ja teed. "Palju on selliseid põlde, kus viljavõtmine või teised põllutööd on nüüd mõneks ajaks takistatud, sest maa on mudane ning tehnikaga peale minna ei saa. Samas linnades võib selline pikemaajaline äge vihm veelgi enam pahandust tekitada," tõdes teadlane.

"Viljandis ja Võrus olid samuti tänavad vee all. Videod mitmetest Läti linnadest, kus kõrge veetase jäi tänavatele pikemaks ajaks, on siin hoiatavaks eeskujuks. Tsükloni teekond oleks võinud olla ka natuke põhjapoolsem. Sel puhul saanuks suure vihma enda kraesse Eesti kõige suurema asulatihendusega ala – Tallinn ja selle ümbrus," tõi Post näiteks.

Võib ka küsida, kas Eesti linnad on sellisteks ägedateks tormideks valmis. Kuigi Eesti suuremad linnad nagu Tallinn ja Tartu on hakanud kliimakavade koostamisel tormidega üha enam arvestama, jätkub Posti sõnul veel arenguruumi.

"Ühe asjana tuleks puistuid vastavalt hooldada, sest tormidega kaasnevad tugevad tuuleiilid. Ühe näitena võib tuua 2019. aastal Võru linna tabanud tormi. Linna keskväljaku uuendamisel jäeti varasemast ajast kasvama vaid üksikud puud. Need olid männid, mis on väga sügava juurega ja peaksid olema tormikindlad. Sisuliselt kõik nad murdusid," tõi Post näiteks.

"Kui jätad püsti üksikud puud, mis pole enne üksinda kasvanud, siis nad murduvadki tormiga ära. Sama võime näha metsade raiel alles jäetud üksikute seemnepuude puhul – torm murrab nad kui tikud," selgitas kliimateaduste professor.

Samuti tuleks Posti hinnangul linnaplaneerimisel arvestada sellega, et kogu koormus ei langeks vihmaga ainult äravoolusüsteemidele. Taolisi süsteeme on tema sõnul võimalik toetada looduslike lahendustega. "Ei tohiks olla ainult kõvakattega pinnad, millel vesi voolata saab, vaid need võiks vahelduda sellise pinnasega, kuhu vesi saab sisse imbuda," pakkus Post ühe lahendusena välja.

 "Üldiselt on linnavalitsused ja nende veevärgid probleemidega kursis. Ega keegi ei hakkagi sadeveesüsteemi projekteerima äärmuslikult tugeva tormi peale, sest neid esineb lihtsalt nii harva. Seepärast ongi looduslike lahenduste kaasamine hea mõte. Äärmuslikud tormid tuleb lihtsalt ära kannatada," võttis teadlane kokku.

Samas leiab Piia Post, et küsimus pole ainult selles kas linnavalitsused ja vee-ettevõtted on tugevateks tormideks valmis, vaid küsimus on ka selles, kas inimesed on valmis.

"Inimeste teadlikkus on madal. Nad ei tee vahet "kohati ja paiguti" ilmaennustusel ning sellisel ennustusel, mis on sisuliselt kindel. Hoiatusi ei võeta tõsiselt. Ehk nagu ühes õnnelikkuse õpetuses öeldakse, tuleb vahet teha neil asjadel, mida me saame muuta ja neil mida me muuta ei saa. Ilma me muuta ei saa, aga tuleb juba planeeringutes ja ehitistes tormid arvesse võtta," lausus ta.