Kaarli puiesteel peatati osaliselt bussipeatuse rekonstrueerimistööd. Nimelt avastasid arheoloogid sealt omaaegse Püha Barbara kalmistu matused.

Arheoloog Keiti Randoja sõnul on skelette palju ning kaevetööde lõpptulemust on raske ennustada. Küll on aga kindel, et hauda on maetud peamiselt linna lihtrahvas.

"Hetkel oleme leidnud umbes 40 luustikku ja raske on prognoosida, kui palju neid veel võib tulla. Ma arvan, et kaevetöödega võib veel umbes paar nädalat aega minna. Päris täpselt prognoosida on võimatu, sest nad on maetud täiesti läbisegi. Oleme leidnud massihaua kas siis 17. sajandi mõnest näljahädast või katkust või Põhjasõja ajast 1710," rääkis Randoja.

"See on Tallinnale väga oluline. Siia maeti lihtsam rahvas, eestlased üldiselt ja ka eeslinna elanikud ja ka vaesemad eestlastest kodanikud," lisas ta.

Muinsuskaitse peaspetsialist Oliver Orro sõnas, et see ei ole sugugi esimene kord, kui selle koha pealt arheoloogilisi detaile leitakse.

"Varem on neid luukeresid nii hoonete ehitamisel kui ka trasside rajamisel sellest piirkonnast välja tulnud. Siit on üle 2000 luustiku varem arheoloogilistel kaevamistel välja võetud ja ümber maetud Tallinna siselinna kalmistule. /.../ Selgus, et seal on siiski üks väiksem riba ka varasemalt läbi kaevamata osa ja sealt tulid ka siis oma esialgsel kohal paiknevad matused," rääkis Orro.

Praeguseks on leitud ka detaile, mis kinnitavad, et maetud inimeste säilmed pärinevad rootsi ajast.

"Me oleme leidnud nende luustike juurest rootsiaegse südasõle ja ka ühe rootsiaegse öörimündi – tõenäoliselt ongi 17. sajand või 18. sajandi algus," ütles Randoja.

Ajalooline väljakaevamine bussipeatuse rekonstrueerimistöid katki ei jäta ning elanikud saavad sealkandis rahumeeli edasi liigelda.

Arheoloogilised kaevamised võtavad aega kuni kaks nädalat.