Teadlaskonna huvi psilotsübiini ja teiste psühhedeelikumide vastu on viimastel aastatel riiklike keeldude leevenemise tõttu maailmas taas kasvanud. Muu hulgas on väiksemamahulised uuringud vihjanud, et need võivad muuta mõjusamaks psühhoteraapiat. Näiteks on olnud neist kasu sügava depressiooni, sõltuvushäirete ja traumajärgse stressihäire leevendamisel puhkudel, kui heakskiidu leidnud raviviisid pole aidanud.

Kuigi praeguseks on seeläbi selge, et psühhedeelikume saab manustada ohutus koguses ja neil on vähemalt mõnedele inimestel mõju, on kolmanda faasi kliinilised uuringud alles käimas. Need peaksid andma veel sel aastal vastuse, kas nendega saaks ravida vaimseid häireid ka elanikkonnas laiemalt. Samal ajal pole päris selge, mida psühhedeelikumid aju närvivõrgustikega teevad. Üksikutes katsetes on jälginud teadlased nende magnetresonantstomograafiga vahetult pärast nende manustamist, kuid mitte pikema aja jooksul.

Seda teadmislünka prooviski nüüd Joshua Siegel St. Louis's asuva Washingtoni Ülikooli kolleegidega täita. Katsete käigus andsid nad seitsmele tervele täiskasvanule vanuses 18–45 suure annuse psilotsübiini, mida leidub looduslikult mõnedes seentes. Teise annuse said uurimisalused pool aastat kuni aasta hiljem. Nii vahetult pärast psühhedeelikumide manustamist kui ka järgnevatel kuudel uuris töörühm regulaarsete ajavahemike tagant, kuidas mõjutas see aju närvivõrgustike tööd. Kokku jälgisid nad iga uurimisaluse ajus veres liikumist 18 korral.

Sarnaselt varasematele uuringutele leidsid nad, et psühhedeelikumi mõjul lakkasid omavahel suhtemast närvirakkude rühmad, mis tavaliselt koos laenglevad. Eriti mõjutas see aju vaikevõrgustiku tööd. Selles kuuluvad neuronid laenglevad ühes taktis, kui inimene on ärkvel, kuid mitte midagi ei tee. Sama võrgustikku peetakse oluliseks sihtmärgiks näiteks korduva depressiooni ravis.

Kuigi laialdasem häiritus võrgustikus oli vaid ajutine, näitasid järgnevad mõõtmised, et sama neuronivõrgustiku suhtlus hipokampuse esiosaga oli tavapärasest nõrgem veel mitmeid nädalaid. Ajuosa seostatakse aja, ruumi ja iseenda tunnetamisega. Enamike teiste ajuosade puhul taastus tavapärane omavaheline suhtlus paari päevaga.

Samal ajal leidis töörühm, et psilotsübiini ebasoovitavaid kõrvalmõjusid aitas vähendada see, kui nad palusid uurimisalustel keskenduda neid ümbritsevale keskkonnale. See annab nende sõnul lootust, et teatud võtetega annab psühhedeelikume inimeste ravis riskivabamalt kasutada.

Samas nendib Siegel kolleegidega, et nende töö ei võimalda veel päris täpselt öelda, miks psilotsübiin ajus taolisi muutusi esile kutsub. On ühtaegu võimalik, et ühend häirib ajupiirkondade tavapärast suhtlust nii otseselt kui ka muudatuste tõttu vere liikumises. Järgmise sammuna kavatseb töörühm uurida, kuidas mõjutab psilotsübiin korduvat depressiooni põdevate inimeste aju.

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Aju vaikeaktiivsus enne psilotsübiini manustamist, vahetult selle järel ja mitmeid nädalaid hiljem. Sara Moser/Washingtoni Ülikool