Iidne inimliik trotsis Tiibeti platoo karmi elu mitmekesise menüüga

Denislaste koopast päevavalgele tulnud loomaluud viitavad, et ligi 100 000 aastat külmal Tiibeti platool vastu pidanud iidne inimliik sõi ellujäämiseks kõiki loomi, keda kätte sai, alates lumeleoparditest ja jänestest, lõpetades lindude ja ümisejatega.
Enne nüüdisinimeste esivanemate väljarännet Aafrikast jõudsid end Euraasias laiali ajada teised inimliigid. Kui neandertallaste jäänused tekitasid kummastust juba rohkem kui 150 aasta eest, siis esimesed denislaste säilmed tulid päevavalgele alles möödunud kümnendi alguses.
Kuigi iidse inimliigi geene kannavad tänapäeval miljonid inimesed, on nende välimuse ja eluviiside kohta teada äärmiselt vähe. Pikka aega pidid teadlased leppima vaid ühe hamba ja väikese sõrme luuga. Mõnevõrra parema pildi andis denislastest juba 1980. aastatel buda munga leitud lõualuu, mis jõudis kohaliku pühamehe vahendusel teadlasteni alles 30 aastat hiljem.
Nüüd esitlevad arheoloogid lõualuu leiukohas Baishija karstis tehtud põhjalike väljakaevamiste tulemusi. Kokku õnnestus neil tuvastada luudes leiduva kollageeni põhjal 2005 luutükikese liigiline kuuluvus. Ligi viiendikul luudel võis näha lõikejälgi. See viitab teadlaste sõnul, et koopa elanikud kasutasid tapetud loomi toiduks ja nood ei surnud karstis loomulikku surma. Kolmel juhul leidis töörühm loomasäilmete lähedalt ka tööriistu, sh lihvitud hobusehamba.

Kõige rohkem tuli karstist välja ida-sinilammaste säilmeid. Samas sõid denislased ka hüääne, kotkaid, jakke, rebaseid, lumeleoparde ja suuruselt väikese kassiga võrreldavaid närilisi – ümisejaid. Teadlased eesotsas Frido Welkeri ja Dongju Zhangiga järeldavad, et denislastel aitas platool ligi 100 000 aastat hakkama saada just mitmekesine toidulaud.
Lisaks loomasäilmetele märkas töörühm Baishija karsti pinnase analüüsil ka emaliinis päranduvat denislaste mitokondriaalset-DNA-d. Viimane lisab kindlust, et iidne inimliik kasutas koobast pelgupaigana 100 000–45 000 aasta eest.
Ühtlasi tuli päevavalgele 48 000–32 000 aasta eest elanud inimlase ribikont. Selle täpse liigilise kuuluvuse määramine oli raskem, sest nii nüüdisinimeste, neandertallaste kui ka denislaste kollageen on samasugune. Enam kui 4500 aminohappe analüüs viitas samas, et need sarnanesid kõige rohkem denislaste omadega.

Varasemalt on arheoloogid leidnud platoolt umbes 30 000 aasta vanuseid nüüdisinimeste valmistatud kivitööriistu. Värsked leiud viitavad Zhangi töörühma hinnangul seeläbi võimalusele, et liigid võisid seguneda just Tiibeti platool. Samas annab pinnasest vaid denislaste DNA leidmine aga lootust, et koobast kasutasid elupaigana vaid denislased. See suurendab teadlaste sõnul võimalust, et sealsed leiud kirjeldavad just denislaste eluviisi.
Töörühm märkis, et pole jõudnud oma väljakaevamistega veel koopapõhjani. Seeläbi võib tulevikus päevavalgele tulla veelgi vanemaid denislaste elutegevuse jälgi.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa