Vanus ei pruugi olla väärtus üksnes piltlikult öeldes, vaid otseselt inimese tervise mõttes. Stanfordi Ülikooli teadlaste ja teise rahvusvahelise töörühma hiiruuring näitas, et kopsuvähi risk langeb 80. eluaastale liginedes oluliselt, vahendab Nature News.

Mõlema rühma tulemused on praegu avaldatud artikli esmaversioonina. See tähendab, et teised valdkonnas tegutsevad teadlased pole veel tulemustele oma ametlikult hinnangut andnud. Küll osutavad mõlemad tööd geenidele, mis võivad olla vähiriski järsu languse taga. Töödest ilmneb lisaks, et leitud geenide ja raua ainevahetuse vahel võib olla seos.

Leid võib olla mõneti kõhutundega vastuolus, sest vähi teket seostatakse eeskätt just vananemisega. Kõige suurem oht vähki haigestuda on inimestel 60. ja 70. eluaastates. Mitme vähivormi tekkerisk hakkab aga hilisemas eas mingil põhjusel vähenema. 

Las mööduvad aastad...

Vähki kui haigust põhjustavad muutused inimese DNA-s. Ajapikku kuhjub neid muutusi rakkudesse üha rohkem. Mida kauem keegi elab, seda suurem on seega võimalus, et geenmutatsioonidest tekivad vähirakkude vohamiseks soodsad kombinatsioonid. Niisamuti võib ajapikku nõrgeneda kasvajaalgete vaos hoidmiseks vajalik immuunvastus.

Teisalt võivad ealised muutused kudedes kasvaja vohamist hoopis pärssida – vanusega muutub ka vähirakkude elukeskkond. Näiteks on vanema inimese kopsudes võrreldes noorema inimese omadega rohkem kahjustuste paranemise järel tekkivat armkudet. Teisisõnu ei saa vähirakud ammutada enam kiireks kasvuks nii kergesti toitaineid ja hapnikku.

Ühtlasi väheneb ajas kopsurakkude uuenemisvõime ja need tulevad piiramatu kasvuga seotud stressiga kehvemini toime. Uuringutega mitte seotud Lee Motiffi vähikeskuse ja -uuringuinstituudi teaduri Ana Gomesi kinnitas, et on rakkude keskkond inimkehas vanemas eas nii ülesehituselt kui ka talitluselt hoopis teine paik kui nooruses.

Ühes uues hiiruuringus huvitaski Stanfordi Ülikooli vähibioloog Emily Shuldineri ja kolleege täpsemalt vanuse mõju kasvaja arengule. Töörühm uuris hiiri, kellel oli vähki põhjustav geenimutatsioon, mida uurijad said ise sisse-välja lülitada. 

Nad lülitasid vähigeenid sisse noorte ja vanade hiirte kopsudes. Katse näitas, et noorematel hiirtel esines vanematega võrreldes kopsuvähki sagedamini. Niisamuti vohas vähk nooremate hiirte kopsudes rohkem.

Lisaks kasutas teadlasrühm hiirte kasvajakoes DNA muutmiseks CRISPR/Cas9 geenikääre. Sellega soovisid autorid hinnata, mis juhtub, kui erinevad kasvajakoe vohamist pärssivad geenid ükshaaval välja lülitada. Keskmiselt päädis nende geenide tasalülitamine igas vanuses hiirtel kasva kiirema kasvuga. Siiski esines kasvajaid noorematel hiirtel sagedamini ja need olid suuremad kui vanematel liigikaaslastel. See viitab, et vanematel hiirtel võib vähki kehas alla suruda mingi muu protsess.

Raudne haare

Teises hiiruuringus heitsid kopsuvähi tekkele pilgu Memorial Sloan Ketteringi vähikeskuse vähibioloog Xueqian Zhuang koos oma kolleegidega. Nad leidsid, et vananedes toodab nii inimese kui ka hiire keha kopsurakkudes üha rohkem valku NUPR1. See valk mõjutab mõlema liigi raua ainevahetust. 

Uuritud hiirte rakud käitusid, justkui oleks need rauavaeguses. Kui tavaliselt tunneb vähirakud ära just vohamisest, siis rauavaeguses rakud enam vohada ei suutnud.

Järgmiseks haaras Zhuangi töörühm samuti CRISPR/Cas9 geenikääride järele ja lülitasid nendega vanematel hiirtel välja NUPR1 valgu valmistamise eest vastutava geeni. Seepeale kasvas hiirtel kopsudes rauasisaldus ja nad muutusid nooremate liigikaaslaste kombel kasvajatele vastuvõtlikumaks.

Ühtlasi leidis töörühm, et enam kui 80-aastastel inimestel on kopsukoes rohkem NUPR1 valku kui alla 55-aastastel inimestel. See viitab, et valguga seotud kaitsemehhanism võib olla inimestel ja hiirtel säilinud juba ühisest kaugest eellasest saati.

Vähist tingitud stress

Ana Gomesi sõnul näitavad mõlema uuringu tulemused hästi ära, kuidas vanus võib mõjutada kopsu vähirakkude elujõulisust ja sellega kasvajaid ennetada. Küll aga võib tema sõnul oluliselt erineda viis, kuidas kasvajad inimestel ja hiirtel tekivad.

Inimestel kuhjuvad vähki põhjustavad mutatsioonid tavaliselt järk-järgult. Teisisõnu võivad piltlikult öeldes olla vähi seemned külvatud juba aastakümneid enne kasvaja ilmsikstulekut. Hiirtel hakkas kasvaja tekkima aga alles siis, kui neil vanemas eas vähki põhjustav geen sisse lülitati.

Arvestama peab sellegagi, et kopsuvähiga seotud leiud ei pruugi kehtida teistes kudedes tekkivate vähkide puhul, osutab uuringuga mitte seotud Karolinska Instituudi onkoloog Cecilia Radkiewicz. Nimelt saavad erinevad vähivormid kehas alguse erinevaid bioloogilisi radu pidi.

Radkiewicz ise on varem leidnud, et paljudel vähkidel võib tekkeriski näiline vähenemine vanas eas ollagi vaid näiline. Kui tema töörühm kasvajate esinemissagedust lahkamistel, kadus nende esinemise langus sageli ära. See viitab onkoloogi sõnul, et erinevate vähivormide esinemissagedus jääb tihti samaks ka vanas eas. Küll diagnoositakse vähke üle 75-aastastel inimestel tihtipeale lihtsalt vähem. Ainus erand oli kopsuvähk: seda esines vanematel inimestel tõepoolest vähem – isegi lahkamiste andmete põhjal.

Leidude laiem sõnum on Xueqian Zhuangi sõnul, et vanemaealiste hiirte vähki tasub edasi uurida. Ta möönab, et sellised uuringud võivad olla kallid ja ajamahukad, sest hiired peavad saama esmalt vanemaks kui tavaliselt. Siiski võiks vaev enda ära tasuda, kui tulemused aitaks luua uusi tõhusamaid vähiraviviise nii vanematele kui ka noorematele inimestele.

Uuringute esmaversioonid on leitavad võrguvaramust bioRxiv.