Üle maailma möllav opioidikriis on surunud oma mürgise nõela ka Eesti ühiskonna arteritesse. Kui varem tuli rinda pista heroiini ja fentanüüliga, siis nüüd tapab inimesi veelgi kangem sünteetiline uimasti nitaseen. Nende sünteetiliste opioidide üledoosi tõttu suri Eestis eelmisel aastal 56 inimest. 

Seni on olnud opioidi üledoosi saanute peamine päästerõngas naloksooni sisaldav ninasprei. Üledoosi leevendamiseks tõrjub ravim aju- ja keharakkude külge kinnitunud opioidid sealt välja. Kangemate ja pikema toimega uute narkootikumidega võitlemiseks napib toimeainel aga praegu jõudu. 

Nüüd on rühm ameerika teadlasi leidnud võimaliku ühendi, mis muudaks naloksooni mõju tugevamaks ja pikemaks. Uuringu tarvis kammisid teadlased läbi 4,5 miljardist eelnevalt teadaolevast ainest koosneva raamatukogu. Nad lootsid leida molekuli, mis aitaks kinnitada naloksooni rakkude külge pikemaks ajaks. Nii ei pääseks ka inimest ohustavad opioidid ajus uuesti löögile ja kaoks vajadus ravimit mitu korda manustada. 

Värskes uuringus jäi sõelale molekul nimega "ühend 368". Töörühm leidis, et 368 lisamisel takistas naloksoon opioidiretseptorite aktiveerimist ligi kaheksa korda tõhusamalt. Seda osaliselt seetõttu, et naloksoon püsis rakkude küljes vähemalt kümme korda kauem. Edu taga on ka uue ühendi kalduvus kinnituda veidi teise opioidiretseptori osa külge, kui teevad seda näiteks heroiin või nitaseen.

Ehkki uuringu tulemused on paljutõotavad, läheb lõpliku ravimi väljatöötamiseks veel kaua aega. Uuringu autorite sõnul on nende ainus lootus, et naloksoon uute ja veelgi kangemate opioidide turule jõudes oma imeväge ei mineta. Tulemusi kirjeldavad nad ajakirjas Nature.