Sõda võib inimsuhteid mõjutada väga erinevatel viisidel. Kui pingelisel ajal lahkuminek võib näida ootuspärane, siis hiljutises uuringus ilmnes kohati hoopis sõja suhet tugevdav mõju. "Seda, et mõju poleks, me ei näinud. Võib-olla paar inimest ütles, kuidas "mind see ei mõjutanud", aga enamikul muutusid suhted ühes või teises suunas," meenutab Wisconsini Ülikooli sotsioloogia professor Theodore Gerber.

Koostöös Anna Popovychiga Wisconsini Ülikoolist ja Brienna Perelli-Harrisega Southamptoni Ülikoolist uuris Gerber konkreetselt Ukraina sõja mõju kohalike inimeste suhetele. Tulemusi tutvustas ta muu hulgas juunis Tartus peetud konverentsiettekandes. 

Uurimuse tarbeks tegid autorid 2023. aastal video teel intervjuud ligi 40 Ukraina naisega. Professori sõnul rääkisid naised oma kogemustest avatult: "See kindlasti ei ole neile teraapiline. Küll aga võib see olla hinge puhastav, kui inimene päriselt soovib leida kuulajaskonda."

Hoolitsus, koostöö ja lilled

Intervjuudes jutustas osa Ukraina naisi, kuidas sõja ajal muutus kas nende enda või mõne nende lähikondse suhe tugevamaks. Theodore Gerberi sõnul tundis mõnigi naine, et tema abikaasa n-ö tõusis olukorra kõrgusele. "Näiteks öeldi, et "Varem oli mu abikaasa väga praktiline ja maskuliinne mees, tunnetest praktiliselt ei rääkinudki. Kui aga sõda algas, hakkas ta mulle pakkuma palju rohkem emotsionaalset tuge ja õrnust"," sedastab professor. Mõne vastaja sõnul hoidis ja lohutas varem tuimana paistnud abikaasa neid nüüd öise pommitamise ajal.

Kui ühe peamise joonena tuli lugudest välja romantiliste tunnete, toetuse, hoolitsuse ja kaitse õidepuhkemine, siis teisalt rääkisid naised läbivalt tandemina probleemide lahendamisest. "Nad ütlesid, et kaotasid mõlemad töö ega suutnud ravimeid või elukohta leida. Neil oli palju praktilisi probleeme ja koos probleemide lahendamise kogemus võib tugevdada muidu ära vajunud suhet," kirjeldab Gerber.

Kui mõnel juhul võimendas sõjaolukord suhte olemasolevat seisu, siis teised naised kirjeldasid partneri või pereliikme nn ümbersündi. "Üks naine rääkis oma vanematest. Ta ütles: "Mu isa oli alati külm karm mees, aga sõja puhkemise järel hakkas ta emale lilli tooma, tema eest hoolitsema ja tema päeva kohta küsima". Sõda muudab inimesi ja toob mõnes partneris välja uusi isiklikke külgi," märgib professor. Muutus võis siiski olla ka vastupidine: osade naiste sõnul tõmbus abikaasa sõja ajal varasemast rohkem endasse.

"Ega ükski intervjueeritav ei öelnud, et neil on sõja puhkemise üle hea meel, aga see tõi välja nende abikaasades jooni, mis panid naisi neid kõrgemalt hindama. Seda juhtus väga sageli," täpsustab Gerber. Leid üllatas tema töörühma, sest nad eeldasid kuulda rohkem lugusid stressi all murduvatest suhetest. "Üks naine ütles naljatades, et "Ütlesin mehele küll, et ta võiks rohkem kodus olla, aga mitte niimoodi. Ma ei tahtnud, et selleks sõda puhkeks"," sedastab ta.

Töökaotuse ränk hoop

Õide löönud suhete kõrval rääkisid Ukraina naised intervjuudes umbes sama palju erinevatest lahkuminekutest. Osalt purunesid suhted Theodore Gerberi sõnul lahusoleku tõttu: "Mõni intervjueeritav rääkis sõpradest ja tuttavatest, kes lahutasid, sest naine läks välismaale ja kohtus kellegi uuega." Mõnes suhtes võimendusid sõja ajal rahaga seotud pinged – mees kaotas töö, naine ei saanud mehelt enam raha ja mindi lahku. 

Mõnes suhtes kasvasid üle pea hoopis poliitilised erimeelsused. "Üks naine rääkis, et: "Mina ja mu mees oleme alati eri meelt, sest ta on putinimeelne. Peale 2014. aastat on meie suhtes olnud pinge, aga nüüd täiemahulise sõjaga läks asi päris käest. Lahutasime, sest seda kõike sai liiga palju"," kirjeldab professor.

Osalt väljendasid naised intervjuudes lihtsalt rahulolematust. Näiteks soovis üks partner lahkuda, aga ei lahkunud, sest abikaasa ei lubanud. "Siis näiteks naine mõtleb, et ta jääb võimalustest ilma. Ta võiks sõpradega koos Saksamaal olla, aga näe, tema on hoopis Ukrainas oma kasutult kodus istuva mehe küljes kinni," arutleb Gerber. 

Läbivalt tuli jutuks ka töökaotus kui selline. Gerberi sõnul mõjus see meestele naistest rängemalt, sest ühiskonnas on ootus, et mees toob peres leiva lauale. "Sageli kuulsime lugusid töötuks jäänud meestest, kes tõmbusid endasse ja olid depressioonis, kui nad just polnud rindel. Samuti olid paljud mehed rahulolematud, sest sõda piiras neid palju rohkem: nad pidid kas võitlema või peitu minema. Siis mindi tavaliselt välismaale," lisab ta.

Abielu = elu täiel rinnal

Veel ühe suundumusena täheldasid Theodore Gerber ja kaasautorid, et inimesed hakkasid innukamalt abielluma. "See oli meie jaoks üks üllatavamaid leide, aga oletan, et see on seotud Ukraina ühiskonna konservatiivsema suhtumisega inimsuhetesse," pakub Gerber. Nimelt loetakse Ukrainas olulisteks täiskasvanuks saamise sammudeks abielu ja esimese lapse sündi. Abielu on sellises ühiskonnas seksuaalsuhete alus.

"Äärmusliku ebakindluse aegadel otsivad inimesed tähenduslikke elukogemusi ja naudinguid. Nad tahavad ise oma elu juhtida ja end kindlustada, kuna ümberringi on kõik nii sünge," selgitab Gerber. Kuna sõja ajal võib iga päev jääda inimeste silmis nende viimaseks, tahavad nad elada täiel rinnal. "Abielu tundub sel juhul miski, mida inimene kindlasti kogema peaks: küll jõuab tuleviku pärast hiljem muretseda, tulgu, mis tuleb. See oli ka meie jaoks üsna ootamatu leid," osutab Gerber.

Oma mõju inimeste abielukäitumisele oli professori sõnul Ukraina ametlikul poliitikal, mille alusel makstakse kompenstsiooni sõjas hukkunud sõduri pereliikmetele. Kuna partnerilt eeldab see ametlikku abielu, on inimeste huvi abielluda mõneti suurem. "Teisest küljest peavad nii abielud kui ka lahutused olema nüüd registreeritud militaarvõimude kaudu. See heidutab osasid mehi abiellumast, sest nad ei taha värbamise ametkondadega mingit tegemist teha ega mobiliseeritud saada," võrdleb professor.

Uuring oli tema sõnul alles esimene pääsuke omasuguste seas. Väikese valimi põhjal on nüüd selge, et sõjal on suhetele vastakas mõju. "Niisiis oleks järgmine samm püüda kindlaks teha kriteeriumid, mille põhjal otsustada, kelle suhteid sõda parandab ja kelle omi kahjustab," sõnab Gerber. Ta oletab, et siin võivad oluliseks saada isiksusejooned, normid, väärtused ja suhtlusvõrgustikud.

Lisaks tahaks Gerber tulevikus küsitleda samal teemal mehi. "Meie uuringus olid ainult linnainimesed ja valdavalt kõrgharitud naised. Eks see samas ongi nii uus uurimisvaldkond, et kõike tuleb uurijatena alles avastada," ütleb ta.

Theodore Gerber esines ettakandega "Love during wartime: perspectives of women in two Ukrainian cities under Russia's full-scale invasion" 21. juunil Tartu Ida-Euroopa ja Euraasia uuringute konverentsil.