Usaldus on osaliselt geenides

Kümneid tuhandeid taanlasi hõlmanud uuring vihjab, et muidu sarnastes oludes kasvanud ja sarnase eluteega inimeste erinevat kalduvust teisi usaldada võib selgitada suures osas üksainus geen.
Teadlased on näinud aastaid usalduses kui sellises eeskätt sotsiaalset konstruktsiooni. Seeläbi on lähenetud sellele ka sotsiaal- ja poliitteaduste vaatenurgast. Erinevusi eri inimeste kalduvuses teisi usaldada on selgitatud valdavalt kahe teooria kaudu.
Neist esimese kohaselt jääb see terve elu suhteliselt samasugune, sõltudes suuresti varastest elukogemustest. Teise teooria kohaselt muutub usaldusemäär pidevalt vastavalt sellele, mis inimesega juhtub. On suur vahe, kas tihkelt inimesi täis trammis kadunud rahakott jääbki kadunuks või toob keegi selle hiljem koos rahaga tagasi.
Hiljuti Taani ja Rootsi uurijate avaldatud töö põhjal ei saa seejuures maha kanda ka geenide mõju. Giuseppe Giordano Lundi Ülikoolist analüüsis kolleegidega 33 882 Taani veredoonori geeniandmeid ja isiksusetestide tulemusi, mis võimaldasid hinnata inimeste kalduvust teisi usaldada. Töörühm leidis, et sotsiaalse usalduse määraga seostus tugevalt üks geen – PLPP4, mille alusel valmistatakse valke peamiselt ajus, neerudes ja munandites.
Sõltuvalt sellest, millist geenivarianti inimene kandis, selgitas see samas keskkonnas üles kasvanud, sama hariduse ja sarnaste elukogemustega usalduskalduvuse erinevusest kuut protsenti. Ehkki näitaja ei pruugi tunduda esmapilgul suurena, selgitab ühe suurima mõjuga üksikgeen FTO eurooplaste kehamassiindeksi erisustest vaid 0,34 protsenti.
Töörühm oletab, et geen ei mõjuta inimeste kalduvust teisi usaldada otseselt, vaid kaudselt. Selle asemel võib see mõjutada stressirikastes olukordades ilmneva nn võitle-või-põgene reaktsiooniga seotud närvivõrgustikke. Need omakorda kontrollivad muu hulgas mitmete keha arvates kasulike hormoonide vallandamist.
Ehkki reaktsioonist võib olla kasu ka praeguses, eelajaloolisest maailmast turvalisemas keskkonnas, seostub stressihormoonide pikaajaline kõrge tase muu hulgas ärevuse, depressiooni ja südame-veresoonkonna probleemidega. Giordano spekuleerib seetõttu kolleegidega, et nende leid võib seeläbi ka osaliselt selgitada, miks vaevad teisi rohkem usaldavad inimesi südamehaigused harvem. Kahtluste kinnitamiseks on vaja aga täiendavaid uuringuid.
Teadustöö ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa