"Matsalu merelindude Kakrarahu pesitsuskoloonias töötades nägime, et lindudel on seal palju põnevaid pesitsusstrateegiaid, mis on seotud nii pesa asukohavaliku kui ka erinevate liikide omavaheliste suhetega. Meile tundus, et kõike seda saaks hästi lauamängu formaati panna, et inimeste teadlikust merelindudest tõsta," ütles Sepp ERR-ile.

"Me oleme töörühmas kõik lauamänguhuvilised ja nii hakkasimegi Kajakasaare lauamängu üheskoos arendama ja katsetama. Oleme nüüdseks mängu arendamisega kaks aastat tegelenud ja kõikides arendusotsustes alati lähtunud sellest, mis oleks realistlik ja looduses toimugavaga kooskõlas," lisas ta.

Hooandja tutvustuse järgi kehastuvad mängijad Kajakasaare lauamängus kalakajakateks, kelle eesmärgiks on edukalt pesitseda. Võtja on see, kellel kõigist kolmest munast kooruvad tibud. Selleks tuleb valida sobiv pesakoht: erinevad piirkonnad laiul pakuvad nii hüvesid kui ka mitmesuguseid ohte.

Mängijad saavad kasutada kaarte uute munade munemiseks, aga ka teiste mängijate pesadele kiskjate saatmiseks või enda pesade kaitsmiseks. Nagu ka looduses, on mängus olemas juhuse osakaal. Õnne elemendi toovad sisse täringud ja ilmaratas. Täring määrab näiteks, kas ilm tuleb hea või halb või kas kiskja märkab kiviklibu karva mune kruusasel rannal.

Mängu välja andmiseks lõid Tuul Sepp ja tema töörühma liikmed mittetulundusühingu Aves Maris, mille eesmärgiks on merelindudest teadlikkuse tõstmine ja merelindude uuringute toetamine. Näiteks püüavad teadlased kaasata Matsalus igal aastal võimalikult palju vabatahtlike, sealhulgas kooliõpilasi.

"Paraku välitööde kulu kasvab üle riigigrandi võimekuse seda katta. Osasid kulusid oleme hakanud oma taskust katma. Kui saaksime MTÜ kaudu rohkem vabatahtlike kaasata, tuleks see meile suureks abiks," sõnas loomaökoloog.

Merelindude elupaigad hääbuvad

Sepa sõnul on merelindudel, eriti kajakatel kujunenud linnaelanike seas halb maine, samas kui merelinnud on üks kõige ohustatumaid liigirühmi. Just looduslike elupaikade kadumine toobki linnud sageli linnadesse lihtsamat elu otsima. Konkurentsi kasvu elupaikade üle on teadlased märganud ka Matsalus.

"Kakrarahu koloonias näeme, et asustustihedus pidevalt kasvab. Kalakajakaid saabub sinna järjest rohkem ning lisaks neile tuleb järjest enam ka teisi liike nagu hõbekajakad ja kühmnokk-luiged. Kõik need linnud peavad elupaikade pärast järjest enam konkureerima," nentis teadlane.

"Inimtekkelised keskkonnategurid, mis merelinde mõjutavad, ongi merereostus ja ülepüük, mille tagajärjel jääb toitu väheks. Lisaks muudab kliimamuutus merelindude rände järjest ohtlikumaks. Merelindude parem mõistmine ja kaitsmine aitaks kaasa sellele, et nende seisundit parandada," võttis Sepp kokku.