X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Linnu stressi on süljest näha

Kakrarahu kalakajakate pesitsuskoloonia.
Kakrarahu kalakajakate pesitsuskoloonia. Autor/allikas: Zooloogid 2.0

Lindude stressitaset saab hinnata sarnaselt loomadega nende süljes leiduva kortikosterooni sisalduse põhjal, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.

Erinevad häiringud on looduses tavalised, häirida võib ilm, maakasutuse muutus, inimese kohalolu. Looma stressitase mõjutab sigimist ning on oluline teadmine asurkonna seisundi või kaitse vajaduse kohta otsuste langetamiseks, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Stressi on võimalik mõõta veres ringlevate hormoonide järgi: stressi kasvades paiskub verre hormoon kortisool või kortikosteroon, mis aitavad reguleerida ainevahetust. Sõltuvalt häiringu kestusest püsivad hormoonid vereringes lühemalt või pikemalt, kaua aega veres püsides võivad need häirida tavapärast ainevahetust.

Tavaliselt määratakse looma stressi verest, kuid tänapäeval on stressimarkereid võimalik uurida ka roojast, karvadest/sulgedest või süljest, mis on loomasõbralikumad viisid. Seni on stressitaset süljest mõõdetud koduloomadel või vangistuses elavatel loomadel. Süljest stressi mõõtmine näitab isendi seisundit mõõtmise hetkel, lisaks on süljest võimalik mõõta ka stressi baastaset; karvadest ja sulgedest saab aga mõõta stressi, mis oli sule kasvamise ajal.

Kalakajaka süljest ja verest mõõdetud stressihormooni tase korreleerub. Autor/allikas: Marko Mägi

Esmakordselt testisid meetodit lindudel Tartu Ülikooli teadlased Kakrarahul elavatel kalakajakatel, kui ökoloogia ja maateaduste instituudi prantslasest teadlane Jeffrey Carbillet, kes oli uurinud metskitsi ja mõõtnud stressihormoone nende süljest, küsis, kas sama meetod võiks toimida ka lindudel.

Möödunud aasta kevadel koguti Kakrarahu 24-lt kalakajakalt vere- ja süljeproov. Kortikosterooni hulk süljes oli küll oluliselt madalam – 35,7 protsenti vereplasmas olevast –, kuid korrelatsioon kahe mõõdu vahel oli tugev. Süljes on vaid vabalt ringlev kortikosteroon, veres on suur hulk hormoonist aga seotud erinevate valkudega. See tähendab, et süleproov peab olema piisavalt mahukas, et sealt oleks võimalik kortikosteroon tuvastada. Süljest mõõtmise eelis on vaba hormooni mõõtmise hulk ehk see, mis on bioloogiliselt aktiivne.

Tulemus oli paljulubav – süljest ja verest mõõdetud näitajad korreleerusid omavahel, mis viitab, et sel moel on ka metsikute lindude süljest võimalik stressi mõõta. Kui vereproov tuleb loomalt võtta kahe-kolme minuti jooksul pärast tabamist, sest hormoonide tase tõuseb veres kiiresti, ei muutu süljes hormoonitase 20–30 minuti jooksul. Seega saab süljest mõõta nii looma algset stressitaset kui ka häiringust põhjustatud stressitaset lihtsamini kui vereproovist.

Linnu süljest isendi stressitaseme mõõtmine võib oluliselt lihtsustada lindude bioloogia ja ökoloogia mõistmist ning looduskaitseliste otsuste tegemist. Siiski on süljeproovil piirangud: kalakajakas on suur lind, kellelt saab piisava koguse sülge, kuid see, kas meetod töötab ka väiksematel lindudel, teada ei ole. Sealjuures on oluline ka teada saada, kas süljest on võimalik mõõta ka teisi hormoone, nagu testosterooni, östradiooli, progesterooni, oksüdotsiini, melatoniini.

Uuring ilmus ajakirjas General and Comparative Endocrinology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: