Aastate eest sõlmitud teadusleppes lubati tõsta teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine vähemalt ühe protsendini SKT-st. Kuna majandus sel aastal loodetud määral ei kasva, saaks rahandusminister Mart Võrklaeva esmaspäeval avalikkuseni jõudnud ettepaneku kohaselt vähendada seeläbi kokkulepet murdmata selle aasta teadusraha kokku 19 miljoni euro võrra.

"Mis iganes vinklist me seda ka ei vaata, on see 19 miljonit valdkonna jaoks suur summa. Kuidas see täpselt eri sektorite vahel jaotub, seda ülevaadet meil praegu ei ole. Kindlasti ei mõjuta see mitte ainult ülikoolide teadustegevust, vaid ka riigi- ja erasektori teadustegevust," leidis Tartu Ülikooli rektor ja rektorite nõukogu esimees Toomas Asser. Seejuures nentis ta, et ülikoolideni pole kärpeplaani üksikasjad veel jõudnud.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul tuleks plaanitud kärpest 6,5 miljonit valitsuse sihtotstarbelisest reservist. HTM lootis saada Euroopa Liidust raha teaming-meetme tippkeskuste jaoks, mille eesmärk on soodustada Ida- ja Lääne-Euroopa teaduskeskuste vahel otsesidemete loomist. Sellega kaasnes kaasrahastuse kohustus.

"Täna teame, et komisjon sel aastal selle otsuseni ei jõua. Need vahendid võib hetkel kärpida," selgitas HTM-i teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler. Heakskiidu saamisel tuleb mõelda võimalikele katteallikatele aga järgmistel aastatel. Kui palju raha siis tarvis on, sõltub komisjonilt rohelise tule saavate projektide arvust.

Ülejäänud 12,5 miljonit peavad leidma teadusesse jõudnud lisaraha jagavad ministeeriumid. Sellest enam kui poole eest vastutab haridus- ja teadusministeerium ning 27 protsendi eest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Järelejäänud 17 protsenti jaotub ülejäänud ministeeriumite vahel. Nõnda peab haridus- ja teadusministeerium kärpima kokku umbes kuus miljonit eurot.

Kallas lubas puutumata jätta teaduse n-ö põhiinstrumendid – uurimisgrandid ja teaduse baasrahastuse finantseeringu. Kärpest pääseks kindlasti ka doktorandireform, mis muutis doktorandid palka saavateks nooremteaduriteks, ning teaduse tippkeskused. "Oleme võtnud eesmärgiks põhimõtte, et kärped ei tohiks vähendada teadussüsteemi tänast võimekust ja süsteem jätkab ka kärbete tingimustes väga hästi toimimist," kinnitas HTM-i teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler.

Küll jäävad ära näiteks pilootprojektina jagatud arendusgrandid, mis võimaldab kokku hoida üks kuni kaks miljonit eurot. Meede oli mõeldud teadlastele, kes lootsid arendada juba oma saadud teadustulemi täiendava arendustööga paari aasta jooksul praktilisemaks rakenduseks. Näiteks sai möödunud aastal rahastuse projekt liitiumioonakude ümbertöödeldud materjalide kasutamiseks. Edukalt lõppenud projektide hulgast leiab näiteks meetodi geenimarkerite abil sortide tuvastamiseks. Kandva idee järgi oleks saanud ettevõtted taolisi innovatsioone kergemini kasutusele võtta.

Veel umbes kaks miljonit eurot loodab HTM kokku hoida teadlaste mobiilsusgrantide ja teadusasutuste püsikulude vähendamiseks mõeldud roheinvesteeringute fondi arvelt. "Me pigem peatame mõned meetmed täielikult, kui et hästi paljudel ridadel ja lepingutes teeme viieprotsendilise kärpe," selgitas Kiisler. Seejuures lootis ta, et teadlased saavad välismaal käimist jätkata tänu teistele olemasolevatele meetmetele.

"Teadusagentuur jagab suurema osa oma eelarvest riiklike uurimistoetustena. Seetõttu on hea meel lugeda, et me ei pea minema selles faasis kärpimissõnumitega teadlaste juurde," leidis Eesti Teadusagentuuri juht Anu Noorma. Viimane uurimistoetuste taotlusvoor lõppes märtsis ja praegu tegeleb sihtasutus taotluste hindamisega. Isegi kui sel aastal arendusgranti taotleda lootnud teadlased saavad nüüd pettumuse osaliseks, on kärbe laiemalt Noorma hinnangul seetõttu võrdlemisi valutu.

Eesti Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu sõnul pole mõtet samas teeselda, et kärbe Eesti teadust üldse ei mõjuta. "See mõju on kindlasti negatiivne, selles pole kahtluski. Ma ka ei arva, et Eestis tegeletakse laiaulatusliku laristamisega. Kui meil on aga praegu majanduses halvad ajad ning peame kokku tõmbama, siis tuleb kokku tõmmata ja need kohad kannatavad. See kannatamine tuleb ära kannatada, kuni elu jälle paremaks läheb," leidis Kalm.

Rektor lisas, et Kristina Kallas kohtus rektorite nõukoguga möödunud nädalal ja selgitas neile tema poliitilisi valikuid. "Meil oli hea meel kuulda, et ministri arvates ülikoolide tegevustoetust, teaduse baasfinantseerimist ja doktorant-nooremteadurite rahasid ei kärbita. See tähendab, et ülikoolide toimimist ning õppetööd ja teadustegevust mõjutavad põhiasjad on ministri prioriteetides," meenutas Kalm

Toomas Asser leidis, et kaudselt aitab kärbete mõju Eesti teadusele pehmendada valitsuse eelnev otsus suurendada kõrghariduse rahastamist 15 protsenti aastas neljal aastal ehk 2023–2026. "Kui tegevustoetuse osas on jätkuvalt kokkulepe, siis kõrghariduse tegevustoetuse komponent on (kärpest) võrratult suurema toimega. Ma loodan, et kui ministril on sellised põhimõtted, siis me isegi mõistame seda," sõnas rektor.

Kärpe taustal soovitas ta aga meeles pidada, et teaduskulud ulatusid ühe protsendini vaid teadusleppe esimesel aastal. Sealt edasi olid need pigem 0,7 protsendi lähedal.

Anu Noorma tõi teadus- ja arendustegevusega kuluridadele vaadates välja, et püsirahastuse ja tippkeskuste kärped välistades pole väljapakutust suurt midagi muud kärpida. Näiteks ei saa hoida kokku väliskoostöö arvelt. "Kui me ei suuda väärikalt projekte koju tuua, kuivab see rahaallikas võib-olla meie jaoks kokku ja usaldusväärsus rahvusvaheliste partnerite silmis kindlasti kannatab. Samal ajal valmistatakse ette järgmist EL-i raamprogrammi, kus soovime, et Eesti huvid oleksid hästi esindatud," tõi juht näite.

Ilmselt ei saa tema sõnul vähendada ka Eestis käivituvate tõukefondide meetmete rahastust, mis võimaldab kasutada Eesti teadussüsteemi edendamiseks Euroopast tulevat toetusraha. "Teadmussiirdemeetmed on mahukad. Siin on vaja ühiselt panustada, nii ministeeriumi kui ka teadusasutused, et riigieelarve vähendamise puhul Euroopast tulevad meetmete tegevused aitaksid meie teadussüsteemi edasi arendada ja arengut toetada, kuni saame oma riigi rahameetmeid luua," leidis Noorma.

Kehvapoolsest demograafilisest olukorrast tingitud ebapiisava teadlaste järelkasvu tõttu on vaja ka kaaluda, kui palju raha võiks kulutada välisteadlaste Eestisse meelitamiseks.

Teadusagentuuri enda tegevuskulud moodustavad selle 118 miljoni euro suurusest eelarvest 3,7 miljonit. Sellest osa kulub muu hulgas teaduse populariseerimisele, sektoritevahelisele mobiilsusele ja ka näiteks Brüsseli büroo ülalpidamisele. "Kui kärped rakenduvad ühtemoodi kõigile, tuleb hakata tegevuskulude realt kärpima ja peame ministeeriumiga läbi arutama, millised tegevused saame ära jätta," selgitas Noorma. Osaliselt vähenevad seal tema sõnul kulud teiste meetmete nagu arendustoetuste ärajätmisega niigi. Nende hindamiseks pole vaja enam väliseksperte.

Noorma rõhutas, et Teadusagentuur pole saanud veel kärbete osas selget suunist. "Meil ei ole ministeeriumiga konkreetset kokkulepet, et nüüd need asjad kärbitakse ära, kuigi tunnetan, et riigil on vaja kärpida. Uudistes on juttu olnud ka sellest, et rahandusministeerium on käivitanud sihtasutuste tulemuslikkuse hindamise auditi. Selle taustal me mitte ei planeeri, kuidas suunata teadlasteni rohkem raha, vaid pigem vaatame, kuidas juba tehtud otsused saaksid kõige paremini kaetud ja säilitada pikaajalisi teaduse alustalasid tagavaid instrumente," sõnas Noorma.