Allergoloog-immunoloog Tiia-Linda Okas kinnitas "Terevisioonis", et inimesed on sageli kevadel sääsehammustustele tundlikumad. Seda aga põhjusel, et selja taga on pikk talv, inimesed on viirushaigusi põdenud ega pole päikest saanud. Nii tekivad ka sääsehammustuse tagajärjel suuremad kublad kui suve lõpus.

Sääseallergiat esineb tema sõnul väga harva. Küll aga esineb sageli kupla, mis hirmsasti sügeleb. "Kui see on nii häiriv, et raske on käsi eemale hoida, tasub rahustavat geeli või allergiavastast kreemi peale panna," ütles ta. Kui esineb palju kuplasid, siis võib võtta allergiavastast tabletti või tilku.

Vahel soovitavad inimesed, et kevadel võiks lasta sääskedel end süüa, sest siis on hiljem kergem. Okase sõnul sõltub selle tegelik mõju inimesest ja tema sellist soovitust ei julge kindlasti anda.

Kevadel hakkavad liikuma ka herilased ja mesilased. Okas ütles, et kui inimene saab nõelata talla alla, aga turse tekib hoopis teises kehapiirkonnas, on see ohumärk. Raske allergilise reaktsiooni korral tekib kõriturse, hingamisraskus, iiveldus-oksendus, pearinglus ja minestustunne. "Tihti on mitu erinevat organsüsteemi haaratud ja siis tuleb kindlasti kiirabi kutsuda," lausus ta.  Lokaalne turse võib nõelamise piirkonnas olla küllalt lai. Mõni võib saada nõelata sõrme otsa ja pool kätt läheb paiste.

Rahustuseks väikelaste vanematele ütles Okas, et kui inimene ei ole kunagi varem nõelata saanud, ei saa tal tekkida allergilist reaktsiooni. Teisisõnu ei saa esimese nõelamise järel midagi hullu juhtuda. "Immuunsüsteem peab selleks õppima ja selleks tuleb mürgiga kokku puutuda. Alles siis hakkab keha tootma antikehasid ja sellest järgmisel korral tasub juba tähelepanelik olla," lausus ta.

Putukamürgiallergia võib seega kujuneda välja elu jooksul ja keegi ei ole kaitstud. "Mida rohkem nõelata saada, seda suurem on risk allergia tekkeks," rääkis Okas. Kui inimesel on aga juba tugev reaktsioon nõelamise suhtes tekkinud, tasub edaspidi tähelepanelik olla, sest järgmine reaktsioon võib tulla veel kiirem ja tugevam.