Mürgist talliumi on Läänemeres rohkem kui kardetud
Läänemeri on ilus meri, kuid paraku ei ole lõpuni hea ja ilus päris kõik, mis tema sees leida on. Ameerika ja Saksa teadlaste tehtud mõõtmised näitavad, et mürgise metalli talliumi hulk Läänemeres on kasvanud.
Praegu on Läänemeres talliumi siiski veel vähe, kuid teadlaste sõnul tasub olukorda igaks juhuks ikka edasi jälgida.
Chadlin Ostrander Massachusettsis tegutsevast Woods Hole'i Okeanograafiainstituudist ja ta kolleegid võtsid proove mereveest ja merepõhjast.
Selleks, et aru saada, kuidas talliumi hulk on pikema aja jooksul muutunud, analüüsisid nad ka üht juba varem põhjasettekihtidest välja puuritud proovi.
Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Environmental Science & Technology, et talliumi stabiilset isotoopi tallium-205 leidub merevees rohkem kui seni arvatud.
Talliumi hakkas Läänemerre hoogsamalt kogunema umbes aastast 1940 alates. Uuringu autorite arvates oleks tegemist suure kokkusattumusega, kui see kogunemine ei oleks seotud inimtegevusega.
Kust tallium Läänemerre täpsemalt tulnud on, ei ole teada, aga teadlased kahtlustavad tsemenditööstust, mis suurendas Läänemere piirkonnas just sel ajal tootmismahtu. Kahtlusevari langeb ka kivisöe põletamisele.
Üldse tundub teadlaste hinnangul, et suur osa, 20 kuni 80 protsenti viimasel 80 aastal Läänemerre juurde tulnud talliumist pärineb inimtegevusest.
Teadlased väljendavad muret, et viimasel ajal välja käidud idee leevendada Läänemere kohatist hapnikuvähesust hapniku pumpamisega süvavette võib teostumise korral tuua talliumi ja teisi mürgiseid metalle nagu elavhõbedat suuremal hulgal pindmisematesse vetesse, kus need võivad jõuda kaladesse, keda inimesedki püüavad ja söövad.
Talliumi peetakse imetajate jaoks üheks mürgisemaks metalliks üldse.
Teadlased panevad maailma tsemenditootjatele südamele, et need püüaksid veelgi vähendada tootmisel tekkiva tolmu mõju veeökosüsteemidele.
