Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda rääkis "Terevisioonis", et praegu on koroonajuhtumeid oluliselt vähemaks jäänud, sest kevade saabudes hakkab viiruste aeg otsi kokku tõmbama. Teisalt ei testi inimesed ise ega ka perearstid enam nii sageli, mis viirus inimesi õigupoolest vaevab.  

Erinevate teadusuuringute kohaselt on koroona läbipõdemise ja vaktsineerimise tüsistustega kaasnenud ka erinevate autoimmuunhaiguste levik. Näiteks esineb sagedamini diabeeti, luupust ja põletikulist soole haigust. Seda kõike seostatakse paljuski ka pika Covidi põdemisega.

Epidemioloogilised uuringud on professori sõnul näidanud, et pika Covidi vastu kaitseb vaktsineerimine. "Siiamaani uuritakse ka neid, keda on korduvalt vaktsineeritud. Ka praegu soovitatakse teatud elanikkonnarühmal end vaktsineerida. On leitud, et pikka Covidit tekib oluliselt harvem neil, keda on vaktsineeritud. Vaktsiin ikka kaitseb. Muidugi erandeid ei saa välistada, neid on alati olemas, aga neid tuleb uurida üksikjuhtumitena," sõnas Kalda.

On ka inimesi, kelle maitsemeel ei ole pärast koroonaviirusega nakatumist siiamaani taastunud. Ruth Kalda sõnul võib juhtuda, et see algsel kujul tagasi ei tulegi. Viirusinfektsioonide tõttu on juhtunud tema sõnul varemgi, et inimesel on tekkinud haistmisrakkude krooniline kahjustus ja ta ei tunnegi enam lõhnu. Covid-19 põdemise järel on seda juhtunud aga tihedamini kui mõne teise viirushaiguse tagajärjel.

See aga ei ole kõige sagedamini esinev püsiv häire. Rohkem on Kalda sõnul levinud kroonilise väsimuse sündroom, millele ei ole samamoodi head ravi nagu haistmis- või maitsmistundlikkuse muutustele.

"Kroonilist väsimust on kirjeldatud erinevates uuringutes lausa kolmandikul neist, kes on koroonaviirust põdenud. See on tõsiselt elukvaliteeti häiriv, sest kõik igapäevased tegevused põhjustavad raskusi. Sellega võivad kaasuda ka unehäired ja mitmed muud vaevused, näiteks lihasvaevused või vererõhukõikumised," selgitas Kalda.