Lugeja küsib: miks ma pole siiani koroonasse jäänud?
Juba koroonapandeemia algusaegadest on teadlased püüdnud välja selgitada, miks väga väike osa inimesi on koroonale sisuliselt immuunsed. Paraku pole vastused kerged tulema, kuigi teooriaid on palju.
Inimesi, kes koroonaga ei nakatugi, kutsutakse resistoriteks ehk nendeks, kes suudavad vastu panna. Kui ilma sümptomiteta koroonat põdenud inimese verest võib leida antikehasid, siis tõelistel resistoritel neid ei tekigi. Paraku pole võimalik resistoreid praegu lihtsasti tuvastada, sest tänapäeval põevad inimesed koroonat sageli ka sümptomiteta. Seega tuleb eristada neid, kes on põdenud haigust endale märkamatult ja tõelisi resistoreid.
Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson märkis, et ülikooli seniste seireuuringute järgi on antikehad ligikaudu 95 protsendil inimestest. Paljud vaktsineerimata inimesed, kes arvavad, et nad ei nakatu, on haiguse tegelikult läbi põdenud. Miks on mõned inimesed aga resistorid, ei oska teadlased siiani täpselt öelda.
"Me peaks eristama neid, kes on päris resistorid, kes üldse nakatunud ei ole, ja neid, kes on haiguse sümptomiteta läbi põdenud. Ma kardan, et päris resistoreid on väga vähe. Enamikul juhtudel on tõenäoliselt tegemist mingisuguse geneetilise mutatsiooniga, mis nende tavaelu kuidagi ei sega, aga mis aitab vältida koroonaviirusega nakatumist," sõnas Peterson.
Nakkushaiguste ajaloost on teada, et osa inimesi ei nakatu näiteks HI-viirusega. Teadlased avastasid juba tükk aega tagasi, et seda põhjustab üks kindel geenimutatsioon. Paraku pole koroona puhul sellist mutatsiooni leitud, kuigi seda on nüüdseks juba aastaid otsitud.
Peterson oletab, et tegu ei pruugi olla ühe kindla mutatsiooniga, vaid resistoriks võib inimene saada terve hulga eri tegurite koosmõjul: "See ei pruugi olla üks mutatsioon, vaid olla mingisugune geneetiliste variantide kogum, mis mõjutab."
Samas toonitas professor, et koroonaviiruseid on erinevaid. Neist mitmed olid liikvel juba ammu enne Sars-Cov-2 ilmumist. Nõnda võib rakulise immuunsuse väljakujunemisel koroonaviiruse vastu mängida mingit rolli ka varasem kokkupuude teiste koroonaviirustega.
Kui inimene kahtlustab, et ta võib olla resistor, sest pole enda teada kunagi koroonat põdenud ega ka end vaktsineerinud, võib ta teha antikehatesti. Antikehade olemasolul on ta koroona mingil hetkel siiski läbi põdenud. Kui antikehi pole aga üldse, aga inimene on viirusega ikka ja jälle kokku puutunud, võibki ta olla resistor.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa