Peale SARS-CoV-2 viirusega nakatumist võib inimesel esineda veel mitu kuud kui mitte aastat niinimetatud pika Covidi sümptomeid. Näiteks võib veel pikka aega olla häiritud inimese lõhna- ja maitsetaju, inimene võib tunda väsimust, köhida või kannatada hingamisraskuste käes, vahendab Nature News.

USA nakkushaiguste tõrje- ja ennetuskeskuse (CDC) arst Anna Yousaf ja kolleegid kaasasid uuringusse algul 1600 last. Töörühm võttis neilt rohkem kui aasta jooksul igal nädalal koroonaviiruse leidmiseks ninakaapeproove.

Uurimuse jaoks kitsendasid autorid lõpuks valimi 622 osaleja peale: sõelale jäid need 5–17-aastased lapsed ja noored, kes uuritud aja jooksul Covidisse haigestusid. Neist tekkis omakorda 28 lapsel ehk ligi viiel protsendil pikk Covid. Lõpliku valimi põhjal arvutasid teadlased välja, kui sageli tekivad pikaajalised sümptomid vaktsineeritud ja vaktsineerimata lastel.

Kõnekas, kuid agadega tulemus

Uuringu tulemused näitasid, et vaktsineerimine vähendas lastel vähemalt ühe pika Covidi sümptomi tekke tõenäosust kolmandiku võrra. Kahe või enama sümptomi tekke tõenäosus oli kaitsesüsti saanud lastel pea poole väiksem kui vaktsineerimata eakaaslastel.

Anna Yousafi sõnul alahindavad sellised suurusjärgud ilmselt kaitsesüsti tegelikku mõju. Nimelt hõlmas lõplik valim üksnes viirusega nakatunud lapsi. Sestap jäi kõrvale kaalutlus, et vaktsiin võib juba eos hoida ära nakkuse tekke ja seeläbi ka võimaluse pika Covidi kujunemiseks.

Uuringuga mitte seotud Gemelli Ülikooli haigla laste nakkushaiguste spetsialisti Danilo Buonsenso sõnul oli uuring oma ülesehituselt küll range, kuid määratles pikka Covidit isemoodi. Nimelt kirjeldab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) pikka Covidit kui vähemalt kaks kuud kestvaid sümptomeid. Uues töös loeti pikaks Covidiks aga kauem kui ühe kuu püsinud haigusnähte.

Ühtlasi osutab Buonosenso, et uuring ei põhine kliinilisel diagnoosil, vaid noorte endi väidetel selle kohta, kas nad kogesid pika Covidi sümptomeid või mitte. See on probleemne, sest pika Covidi alla loetakse mitu üsna laialt määratletud sümptomit, mida võib lastel esineda ka mõnel muul põhjusel.

Mõlemad asjaolud on uuringu piirangud: nende tõttu on keeruline välja arvutada, kui sageli lastel pikka Covidit lastel tegelikult esineb. Siiski on Buonsenso sõnul vahe vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste vahel endiselt statistiliselt vettpidav. See kinnitab, et vaktsineerimine võib muuta pika Covidi kulu kergemaks, kuid mitte seda päriselt välistada.

Laps ei ole väike täiskasvanu

Uue töö leiud langevad kokku mitme hiljutise uuringu tulemustega. Teisedki tööd näitavad, et vaktsineerimine vähendab täiskasvanutel pika Covidi esinemise tõenäosust. Laste kohta selliseid andmeid aga napib.

Uuringuga mitte seotud Arkansase Ülikooli laste nakkushaiguste spetsialisti Jessica Snowdeni sõnul on lapsi puudutavate uuringute vähesus probleem, sest lapsed pole väikesed täiskasvanud. Laste keha ja immuunsüsteem pole veel välja arenenud ning reageerivad seetõttu nakkustele ja vaktsiinidele teisiti kui täiskasvanutel.

Seetõttu polnud vaktsiine välja töötades iseenesestmõistetav, et need mõjuvad lastele pika Covidi vastu sama hästi kui täiskasvanutele. Uus uuring kinnitas Snowdeni sõnul, et lapsi tasubki uurida eraldi earühmana.

Bunosenso sõnul kõneleb uuringu tulemus vaktsineerimise kasuks. Eriti toetab see tema sõnul mõtet, et vaktsineerida võiks ka Covid-19 nakkusega varasema kokkupuuteta väikelapsi. Kõik Euroopa riigid ei soovita samas väikelapsi vaktsineerida ja USA-ski jääb nende kaitsesüstiga hõlmatus tagasihoidlikuks.

Anna Yousaf oletab, et laste vähese hõlmatuse taga on SARS-CoV-2 omikroni variandi suhteline leebus. Haigus kulgeb selle variandi puhul kerge külmetusena ja pikka Covidit ilmtingimata ei järgne. Hiljutine rahvaküsitlus näitas samuti, et 2022. aastal esines USA-s pikka Covidit vaid 1,3 protsendil lastest. Riigi rahvaarvu arvestades tähendab see siiski tuhandeid lapsi.

Uuringu tulemusi tutvustati Nakkushaiguste avatud foorumi tervishoiukonverentsil ja tulemused avaldatakse peagi teadusajakirjas.