ERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarna sõnul saab toimetus küll tagasisidet, kuid seda võiks olla palju rohkem. Kui vaatajad annavad konstruktiivset tagasisidet, saab Saarna sõnul teha toimetus selle pealt järeldusi ja seeläbi oma tööd parandada. 

Saarna tõi välja, et palju on ka tagasisidet, mis on üles ehitatud hinnangutele ja tugevatele emotsioonidele ning millel puudub seos päriselu ja faktidega. Suur osa tagasisidest, mida ERR-i sporditoimetus saab, on seotud sellega, milliseid alasid kajastatakse. 

"Võib üsna kindlalt väita, et üheksal juhul kümnest on tagasiside andja mingil määral seotud selle valdkonnaga, mille kohta ta tagasisidet annab," selgitas ta. See tähendab, et tihtipeale uuritakse, miks üks või teine spordiala saab rohkem eetriaega või tähelepanu kui valdkond, millega inimene on ise seotud. 

Valikut, milliseid spordialasid kajastada, on Saarna sõnul keeruline teha, sest Eestis on üle 100 spordialaliidu, kes kõik seisavad oma spordiala eest. Valik, millised alad saavad kajastatud, tehakse mitmeid kriteeriume silmas pidades. "Lõpuks need spordialad, uudiste valik õhtusesse uudistesaatesse või ülekannetesse tehakse selle pealt, mis Eesti spordisõpra kõige enam huvitama peaks," selgitas sporditoimetuse juht. 

Spordipsühholoog Elina Kivinuki sõnul mängivad spordialade valikus oma rolli ka ajalugu ja harjumused. "Eestis on mõned spordialad, mis on ajalooliselt saanud rohkem tähelepanu ja siiamaani on ajakirjanikud rohkem valmis neid teemasid kajastama, sest nad teavad, et eestlastele lähevad need spordialad korda," rääkis ta. 

Tagasiside erinevad rollid

See, kui populaarne on spordiala publiku seas, võib otseselt mõjutada ka sportlase motivatsiooni ja valikuid. Kivinukk tõi näiteks Margus Hundi, kes tajus, et kergejõustiklastele on eestlased pannud liiga suure surve ning kes asus hoopis välismaal Ameerika jalgpalli mängima. 

Seda, kas spordiala on tihti meediapildis, mõjutab Kivinuki sõnul ka see, kuidas sportlane ise meedia ja ajakirjanikega suhtleb ning millise mulje jätab. Tihti satuvad ootamatult rambivalgusesse noorsportlased, kes saavutavad kiiresti silmapaistvaid tulemusi. Sellistel juhtudel tuleb Kivinuki sõnul juba noortele rääkida, et viisakus ja lugupidamine on olulised oskused. 

Sportlase avalik kuvand on oluline ka tugitoolisportlaste jaoks. Praegusel sotsiaalmeedia ajastul on ka varasemalt kaugena tundunud tippsportlased justkui paari kliki kaugusel ning ka neile jagatakse publiku poolt pidevat tagasisidet. Kivinukk selgitas, et sportlase jaoks on oluline auditooriumi tagasiside enda jaoks lahti mõtestada. Ta tõi näiteks Saskia Alusalu, kes oma sportlase karjääris tõlgendas inimeste kõrged ootused hoopis poolehoiuks ja hoolimise näitamiseks. 

Nii sportlased kui ka spordikommentaatorid saavad oma publikult erinevat tagasisidet. Kui sportlase puhul on selle võimuses teda innustada ja motiveerida, siis kommentaatorid saavad auditooriumi öeldu pealt teha oma töös muudatusi, et tugitoolisport oleks veelgi meeldivam. 

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Kadri Tillemann, Richard Mägar, Merili Mihkelsaar ja Egeli Raudmäe.