Spordipsühholoog: tugitoolisport tekitab ühtekuuluvustunnet
Samal ajal kui Eesti sportlased sõidavad karges talves teistega suuskadel võidu, on mugav istuda soojal diivanil ja tunda põnevust ning adrenaliini turvalises keskkonnas. Lisaks tugevale emotsioonile võib spetsialistide sõnul tugitoolisport mängida olulist rolli ka inimese vaimses ja sotsiaalses tervises.
Spordipsühholoog Jorgen Matsi sõnul annab just tugitoolisport erakordse võimaluse elada kaasa kellegi teise loole. "Sport on oma olemuselt põnev, sest me ei tea tulemusi ette ja see loob hasarti ja põnevust," rääkis ta.
Teisalt võib spordi jälgimine mängida olulist rolli inimese kuuluvustunde jaoks. Nimelt leidis Matsi, et see annab võimaluse suhestuda mitte ainult sportlaste vaid ka teiste inimestega, kes mõnele kindlale sportlasele või meeskonnale kaasa elavad.
Ühtekuuluvustunne mõjub hästi inimeste vaimsele tervisele ning sarnased hobid annavad aluse parematele suhetele lähikondsetega. "Näiteks lapse ja vanema kogemus ei peaks ainult piirduma ühiselt spordi vaatamisega, aga kui see tekitab lähedustunnet ja selle tulemuseks on näiteks paremad omavahelised vestlused, siis on kõik väga hästi," selgitas Matsi.
Tuntud spordikommentaator Kalev Kruus leidis, et sport on eelkõige meelelahutus, mille eesmärk on pakkuda inimesele emotsiooni ja võimalust ennast välja elada. "Me ei vaidle vastu, et näitleja teeb tõsist tööd, et pakkuda inimestele meelelahutust. Sportlane teeb täpselt samamoodi selle nimel tõsist tööd," lausus ta.
Kui sportlane saab ennast välja elada väljakul või jooksurajal, siis tugitoolisportlane teeb seda sporti jälgides. Kuigi kõik ei ela emotsioone tugevalt väljapoole, on see Kruusi arvates oluline osa spordi vaatamisel. "Tugitoolisportlane tahab saada emotsiooni. Mõni elab seda rohkem välja, teine vähem. Täitsa kala ei viitsigi sporti vaadata," märkis Kruus.
Eestlane jälgib rahvuskaaslasi
Millist sporti eestlased armastavad jälgida? Nii Matsi kui ka Kruusi sõnul sõltub see palju sellest, millisel alal on parasjagu mõni eestlane pildis. "Kui Kaido Höövelson oma tõsisemaid sporditegusid tegi, said hästi ruttu kõikidest eestlastest sumofännid," selgitas Matsi. Ta lisas, et tugitoolisport on heaks pinnaseks parasotsiaalsetele suhetele, sest sportlane oma fänne ei tunne, kuid tugitoolisportlasel on lihtne tajuda nagu oleks kuulus sportlane hea tuttav.
Spordialasid, mis on Eestis populaarsust kogunud tänu üksikutele sportlastele, on teisigi. Kruus tõi samuti välja aastatetaguse sumohulluse, mis tema sõnul on tänaseks asendunud sellega, et igaühest on saanud Ott Tänaku tõttu ralliekspert. "Kui Ott Tänak rallist ära kaoks, kas meil oleks sellised asjad nagu rallinädalavahetused? Ma kahtlen selles," arutles ta.
Eestlaste komme valida lemmikspordiala parasjagu puhuva tuule järgi on Kruusi sõnul ilmselt seetõttu nii, et puudub üks kindel ala, millele eestlased tulihingeliselt kaasa elaks ning mille võistlustele minnakse ka siis, kui parasjagu ükski suur ja tuttav nimi ei osale. "Kõik räägivad maadlusest ainult siis, kui Heiki Nabi on olümpial. Samas Kalevi spordihallis on Kristjan Palusalu mälestusvõistlused maadluses ja hall on tühi," nentis ta.
Kuigi tugitoolisport tekitab pealtvaatajates erinevaid häid emotsioone, tuleb ka selle puhul jälgida, et ei tekiks probleemseid käitumismustreid. Spordipsühholoog Jorgen Matsi paneb inimestele südamele, et enda ja lähedaste puhul tasub jälgida, kas kaasaelamine tekitab inimesele liigset stressi ning vaimse ja sotsiaalse tervise toetamise asemel hakkab see neid hoopis lõhkuma. Nagu kõige muuga elus, tuleb ka sporti tarbida mõõdukalt.
Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Kadri Tillemann, Richard Mägar, Merili Mihkelsaar ja Egeli Raudmäe.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: Raadio 2 "Piltlikult öeldes"