Viimase 30 aastaga on interneti võidukäik toonud inimeste igapäevaellu seninägematu infotulva. Sestap kipuvad inimesed üldiselt arvama, et pidev infoküllus segab keskendumist ja laastab tähelepanuvõimet. Nüüd lükkas Viini Ülikooli teadlasrühm selle käibearvamuse ümber, vahendab ScienceAlert.

Uus uuring osutab pigem, et inimeste tähelepanuvõime on praegu parem kui enne internetiajastut. Järelduseni jõudmiseks vaatas töörühm läbi 287 varasema valimi andmed. Ühtekokku hõlmasid need 21 291 inimest vanuses 7–72 eluaastat. Uuritud inimesed elasid kokku 32 riigis ja neid puudutavad andmed koguti aastatel 1990–2021, mis võimaldas jälgida muutusi 31 aasta jooksul.

Kõik uuritavad olid kunagi teinud üldtunnustatud D2 tähelepanutesti, kus mõõdeti inimese keskendumisvõimet. Testiandmeid kokku viies ilmnes, et aastakümnete möödudes muutus uuritavate keskendumisvõime mõõdukalt paremaks. 

See viitab töörühma sõnul, et võrreldes 30 aasta taguse ajaga suudavad täiskasvanud praegu keskenduda üldjoontes paremini. Lastel täheldasid nad leidude statistilise tugevuse mõttes ebaolulist, kuid siiski kõnekat keskendumisvõime paranemist.

Lapsed kiirustavad

Uus tähelepanu ja keskendumise analüüs oli osa laiemast nn Flynni efekti uuringust. Akadeemik James Flynni järgi nime saanud efekt osutab, et aja möödudes inimeste üldine IQ skoor tõuseb. Viimastel aastatel on IQ taseme tõus aeglustunud ja mõnes maailmanurgas võib näha hoopis skoori langust.

Uue töö autoreid huvitasid Flynni efektiga seos üksikasjalikumalt intelligentsuse erinevad valdkonnad. Kitsamalt keskendusidki nad tähelepanu kestvusele – see on üldiste intelligentsuse näitajatega tugevalt seotud.

Töörühma sõnul märkasid nad täiskasvanute keskendumisvõimes positiivset ja kõnekat Flynni efekti. Tulemus on nende sõnul kookõlas teiste uurimistulemustega, kus on täheldatud muude inimese täitevfunktsioonide, näiteks otsustamise, eesmärkide seadmise ja planeerimise, paranemist ajas. Uurijad oletavad, et nende märgatud IQ taseme tõus tuleneb just täitevfunktsioonide muutumisest.

Teadlasrühm vaatas sedagi, kui kiiresti ja millistele tulemustele tähelepanuteste aastate jooksul sooritati. Tuli välja, et täiskasvanud varuvad testi tegemiseks üha rohkem aega ja teevad seal üha vähem vigu. Lastega osutus olukord vastupidiseks: nemad läbivad teste ühe kiiremini ja teevad seejuures rohkem vigu. Töörühm oletab, et lapsed on muutunud ajas impulsiivsemaks.

Nad oletavad ühtlasi, et ühiskond väärtustab praegu pigem kiiret kui täpset tegutsemist. Kas see oletus ka paika peab, peavad näitama tulevased uuringud. Seniks võib aga arvestada, et inimeste tähelepanuga polegi lood nii nukrad, nagu vahel arvatakse.

Uuring avaldati ajakirjas Personality and Individual Differences.