Gripp on ülemiste hingamisteede nakkushaigus, mida tekitab gripiviirus. Kui tavaliselt algab gripihooaeg oktoobris ja kestab märtsi või aprillini, siis eelmine aasta oli eelnenud koroonapandeemia tõttu teistsugune.

Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna ülemarst-juhataja Pille Märtin rääkis, et koroonapandeemia ajal kasutasid inimesed mitmeid viirushaigusi ennetavaid meetmeid: püsiti kodus, kanti maski, pesti käsi. Samuti ei toimunud suuri sündmusi. Seetõttu kadus gripp kaheks hooajaks peaaegu ära.

Eelmine hooaeg oli gripp aga täie tõsidusega tagasi. "Gripihooaeg algas septembris, vähemalt nende haigete jaoks, kes meile haiglasse saabusid, ja kestis hästi pikalt juunikuuni. See ei olnud päris tavaline, aga kõigi muude numbrite poolest oli see klassikaline gripihooaeg nagu varem," sõnas Märtin.

Arstide sõnul on gripp raske haigus, mille puhul on eelkõige ohustatud riskirühmad. Sinna kuuluvad üle 60-aastased inimesed, lapseootel naised, kuni 7-aastased lapsed ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda.

"Gripiviirusel on omadus hingamisteede limaskestas paljuneda ja kui see satub alla kopsukoesse, siis gripp suudab kopsu kohe ära lammutada. Kopsupõletik ja muud tüsistused on gripi puhul üsna tihedad nähtused," lausus Märtin.

Tüsistused võivad jääda inimesi pikaks ajaks saatma. Hapra immuunsüsteemiga inimesel võib ära kaduda lihasjõud ja tekkida mäluhäired. "Meie üks kõige raskemaid gripijuhtumeid haiglas oli selline, kus gripi põdemise järel sai inimene omale sellise neerukahjustuse, mis vajab eluaegset dialüüsravi," ütles Märtin.  

Eelmisel aastal sattus gripi tõttu Eestis haiglasse 1464 inimest. Peamine põhjus haiglasse sattumisel on seotud sellega, et inimene ei jaksa hingata. Gripivaktsiin ei taga seda, et inimene haigeks ei jää, küll aga aitab haiglasse sattumise riski vähendada ning hilisemaid kroonilisi haigusi, mis võivad tekkida gripi põdemisest.

Perearst Marje Oona selgitas, et vaktsiine on erinevaid. On nii neid, mis on haiguse ühiskonnast täitsa välja juurinud, näiteks lastehalvatuse vaktsiin. Gripiviirus paljuneb väga kiiresti ja on veidi muutlik, mistõttu igal hooajal gripivaktsiini kohandatakse ja selle tõhusust jälgitakse.

"Tuleb arvesse võtta, et gripivaktsiini tõhusus haiguse ennetamisel ei ole 100 protsenti. Kui vaadata keskeltläbi hooaegade lõikes, siis tõhusus jääb suurusjärku 60 protsenti haiguse ennetamisel, aga rasket haiguskulgu ennetab paremini. Aga meil ei ole ühtegi teist viisi, mis oleks gripi ennetamiseks parem," ütles Oona.

Eesti on tellinud selleks hooajaks riskirühmadele kokku 113 000 gripivaktsiini doosi. Eelmise aastaga kõrvutades on kogus pisut väiksem, sest mullu laiendati riskirühmi ja seetõttu sai ka vaktsiine ülearu.

Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe ütles, et prognoosimine on keeruline protsess. "Sisuliselt hakatakse gripivaktsiini tootma järgmiseks hooajaks juba siis, kui eelmine hooaeg ei ole veel lõppenud. Ehk siis me peame need prognoosid hästi varakult kokku panema. Loomulikult me lähtume eelnevast kogemusest, et missugune on olnud vaktsineerimisaktiivsus eelneval perioodil ja siis selle põhjal oskame enam-vähem järeldada, kui palju läheb vaktsiine järgmisel perioodil," rääkis ta.

Uuringud on näidanud, et kui on gripihooaeg, siis tabab inimesi ka oluliselt rohkem infarkte ja insulte. Marje Oona perearstina näeb oma töös, et inimesed on riskidest üha teadlikumad ja aasta aastalt vaktsineeritakse ka rohkem. "Ma arvan, et tegelikult on väga palju neid inimesi, kes on teadvustanud enda jaoks, et vaktsineerimine ei ole midagi, mida tehakse imikutele ja väikelastele, vaid tegelikult on see väga oluline, et kaitsta ennast täiskasvanueas raskete nakkushaiguste vastu," lausus ta.

Kõige lihtsam viis grippi ennetada, on Pille Märtini sõnul tihe kätepesu. "Psühholoogid on öelnud, et inimesed puudutavad oma nägu keskeltläbi 16 korda tunnis. Kui viirused on näpu otsas, siis on väga lihtne need tuua hingamisteede lähedusse," selgitas ta.  

Kes riskirühma ei kuulu, peab vaktsiini eest tasuma mõnikümmend eurot. Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe sõnul on riskirühmad järjest laienenud. "Täna on meil hea meel tõdeda, et riskirühmas on päris suur hulk inimesi, kes juba tasuta vaktsiinidoosi saavad. Me peame siiski lähtuma sellest, et meil on tervishoiu rahastamiseks üks rahakott," sõnas ta. Tõenäoliselt jagub vaktsiine aga kõigile soovijatele.

Kuna praegu on haigestumine grippi madal, siis arstide sõnul on parim aeg end gripi vastu vaktsineerida.