Eestis juhtub harva, et üks populaarteaduslik teos tekitab nii suure vastukaja nagu 59-aastase Tartu keemiateadlase Jüri Liiva "Suur rohepesu käsiraamat". Liiva esitatud väiteid arvestades on ta ühtede silmis tõekuulutaja, teiste jaoks aga paanikaõhutaja.

Muu hulgas väidab Liiv oma raamatus, et vana diisliautoga sõita on targem kui uue elektriautoga, täielik üleminek taastuvenergiale on enesepettus ning üleüldse on rohepööre ohtlik hullus ja praegune tsivilisatsioon hukkub saja aasta pärast. Muu hulgas jääb tema vaate järgi ülejärgmine põlvkond viimasteks eestlasteks, keda maailm näeb.

Kriitikud heidavad raamatule ette, et selle sisu pole teadus-, vaid arvamus- ja huvipõhine. Cambridge'i Ülikooli kliimapoliitika teadlase Angela Anger-Kraavi ja Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni juhtiva Urmas Tartese sõnul on rohepesu ehk valeväited mõne toote või teenuse keskkonnasõbralikkuse kohta reaalne probleem. Samas esitab Liiva raamat nende hinnangul viiteta väiteid, hämab mõistetega, lihtsustab ja surub läbi ainult ühte narratiivi.