X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Teadlased: mikromanageerimine mürgitab töökeskkonda

Foto: Pexels

Mikromanageerimine ehk ülejuhtimine levib töökohtadel siis, kui juht oma töötajaid ei usalda ja sekkub pidevalt alluvate töösse. Selline käitumine pärsib aga töötajate sooritust ja paneb neid end suisa alaväärsena tundma.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi nentis, et juhtimisstiil, mis töötajates kõige rohkem ebakindlust tekitab, on mikromanageerimine. Selle tunnusteks on pidev kontrollimine ja sekkumine töötaja ülesannetesse. 

"Paljud probleemid töökohal algavad sellest, et tuntakse alandatust. Võimusuhteid kasutatakse nii, et inimesed saavad sotsiaalses mõttes haavata," kirjeldas Vadi Raadio 2 saates "Piltlikult öeldes". Samas tõi ta välja, et ülejuhtimise ja töökiusamise teema ülestõusmine ühiskonnas näitab kasvamist ning seda, et probleemidest ollakse valmis rääkima.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise nooremteadur Veiko Valkiainen selgitas, et juhid lähevad mikromanageerimise teed eelkõige sisetunde pärast. Kui juht on kontrollivat tüüpi, siis on tal pidevalt vaja saada kinnitust, et asjad liiguvad õiges suunas.

Töötajad ei armasta ebakindlust

Juhtimisstiile, mis töötajates ebakindlust tekitavad, on teisigi. Vadi toob siinkohal näiteks juhid, kes ei anna töötajatele piisavalt tagasisidet. Tagasiside puudumine tekitab ebakindlust. See toob omakorda kaasa raskused tööga toimetulemises. 

Samamoodi tekitavad töötajais ebakindlust nii-öelda tuulelipu-laadsed juhid, kes kord on ühe, kord teise mõtlemisviisiga. Selliste juhtidega on töötajatel keeruline, sest nad ei suuda juhi käitumist ette prognoosida.

Maaja Vadi tõi välja, et töötaja jaoks võib mikromanageerimine võib viia stressi, tajutud kiusamise, depressiooni ning vähenenud töövõimekuseni. Inimesed tunnevad, et ei saa oma võimeid rakendada ja töökeskkond häirib neil töö tegemist.

Mikromanageerimine viib kaotusteni nii töötaja kui ka organisatsiooni tasandil. "Kui võimekamad inimesed lahkuvad, sest ei saa end realiseerida, siis kaotab sellest kogu organisatsioon. Nii jäävadki domineerima need käitumismustrid, mis on kõige viletsamad," rääkis professor.

Vadi sõnul on sobimatute juhtimisstiilide kasutamise mõju ühiskonnale tegelikult laiem. Kui inimesed ei ole rahul oma rolliga tööl, kandub see edasi ka nende igapäevaellu ja väljendub nii vaenutsemise, õeluse kui ka poliitiliste võitluste näol. 

Juhtimise professor Maaja Vadi Autor/allikas: Anete Sammler

Mikromanageerijast võib saada hea juht

Veiko Valkiainen usub, et mikromanageerijal on võimalik saada heaks juhiks iseendasse vaadates. Oma kogemustele toetudes tõi ta välja, kuidas kõik juhid soovivad, et töötajad pöörduksid nende poole lahendustega ja võtaksid rohkem vastutust. Kui inimesed seda aga ei tee, tuleb juhil enda käest küsida, kas tema praegused töövõtted toetavad meeskonnatööd. 

"Me töötamegi tavaliselt juhtidega selle kallal, mida nemad ise võiksid oma käitumises muuta selleks, et meeskonnaliikmed saaksid avaneda ning hakkaksid rohkem lahendusi pakkuma ja vastutust võtma," lausus ta.

Samuti soovitas Valkiainen juhtidel oma töötajaid rohkem usaldada. "Iga inimene tuleb hommikul tööle mõttega, et tahaks tegelikult midagi ägedat ära teha. Keegi ei tule hommikul tööle mõttega, et keeraks mingi jama kokku," ütles ta. Valkiainen kinnitas, et kui juht ennast muudab, muutub ka meeskond.

Töötajate heaolu ja motivatsiooni saab tõsta

Maaja Vadi toonitas, et lisaks palgale motiveerivad töötajaid ka head töösuhted ja füüsiline keskkond. Lihtsalt palga kahekordistamine töötajate motivatsiooni pikas plaanis ei tõsta. "Nõukogude aja lõpul nägime, kuidas palk tõusis kaks korda. Samas ei näinud me, et keegi oleks kaks korda rohkem pingutama hakanud. Ma usun, et see kehtib ka nüüd," rääkis ta.

Veiko Valkiainen usub, et juhil on töötajate usaldust võimalik tagasi võita ning annab selleks kolm soovitust. Esiteks soovitab ta juhtidel anda oma töötajatele võimalus ise valikuid teha ja julgustada neid lahendusi välja pakkuma. "Kui inimene tunneb, et teda usaldatakse, siis ta teeb kõik selleks, et seda usaldust välja teenida. Ta hakkab tegema isegi rohkem," julgustas ta juhte.  

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise nooremteadur Veiko Valkiainen Autor/allikas: Anete Sammler

Teisena meenutas Valkiainen juhtidele, et kõik inimesed tahavad kogeda eduelamusi. Sellepärast soovitab ta juhtidel tähistada ka töötajate väikeseid võite. "Võib-olla ettevõtte jaoks on võit minimaalne, aga inimese jaoks on see väga oluline asi. Näita inimesele, kuidas sa hoolid sellest, et tal tulevad mingid asjad hästi välja, ja ta püüab seda uuesti teha," ütles ta.

Viimasena rõhutas Valkiainen, et töötajad soovivad tunda kuuluvustunnet. Meeskonnas aitab inimesi ühendada ja kuuluvustunnet tekitada ka see, kui tähistatakse koos erinevaid sündmusi. "Kui inimesed tunnevad, et teevad koos väga ägedat asja, siis see tekitab meie-tunnet," lausus nooremteadur. 

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Tartu Ülikooli magistrandid Annely Kasela, Marie-Johanna Kippar, Greta Perolainen ja Anete Sammler.

Toimetaja: Sandra Saar

Allikas: Raadio 2 "Piltlikult öeldes"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: