Rooma keiser ja filosoof Marcus Aurelius tõdeb tänapäevani kandunud õpetuses, et meie ei saa valida, mida maailm meiega teeb, kuid saame valida, kuidas sellele reageerime. Internetiajastusse sobib surfikultuuri pakutud uussõnastus, et sa ei saa laineid peatada, aga saad õppida surfama. Sõnastuse kuvand sobib sissejuhatama pandeemiaaegse kaugtöölainetuse-järgset surfamise, ujumise ja uppumise kogemusi.

Kõik on enam-vähem sama meelt kaugtöö või hübriidse töövormi jäämise osas. Sestap võiks saada valida, kuidas seda täpselt teha? Siin käivad lained veel üle pea. Midagi võib õppida juba esmasele šokile järgnenud loksumisest.

USA Chicago Ülikooli teadlased analüüsisid peaaegu 1000 ameti tööülesannete sobivust lähtuvalt sellest, kas neid saab teha täielikult kodust või osaliselt ja täielikult töökohal. Tulemust võrreldi 85 riigiga, et mõista, kas majandusliku arengu tase mõjutab töö teostamise võimaluste jaotuvust.

USA puhul leiti, et tervenisti kodus asudes saab hakkama 37 protsendi ametitega. Sealjuures teenitakse kodust tehtavate töödega tüüpiliselt rohkem. Mainitud 37 protsenti said endale 46 protsenti Ühendriikides välja makstud palgast. Lisaks leiti, et madalama palgatasemega riikides leidub vähem kodust tehtavat tööd.

Seevastu 3500 Ameerika juhti hõlmanud küsitlusest koorus välja üllatav pahameel koduste töötajate suhtes. Natukene rohkem kui kolmveerand neist teatasid, et on valmis rakendama tõsiseid meetmeid töötajate vastu, kes ei taha kontorisse tagasi tulla. Karistusmeetmetena pakuti variante palga vähendamisest vallandamiseni.

Valulik reaktsioon on vastuolus mitmete töövõtjaid puudutanud küsitluste tulemustega, milledes eelistavad viimased selgelt vähemalt osaliselt kodust töötada. Kui seda ei võimaldata, otsivad nad endale uue töökoha. Kuna headest töötajatest on pigem puudus, on võim hetkel töövõtjate käes. Selles valguses kaotavad juhtide karistusmeetmed oodatud mõjujõu. Näiteks kui suur USA pank Goldman Sachs nõudis veebruaris 10 000 töötaja ilmumist töökohale, tulid esimesel päeval tööle vaid pooled.

Järelikult peaks uurima juhtide pahameele põhjuseid. Vihje leiab Goldman Sachsi näitest. Paistab, et töötajatele ei lähe vähemalt keskastme juhtide käsud eriti korda. Kaugtööst tingitud füüsiline isolatsioon õõnestas vahetu ülemuse vähemalt kehalise kohaloleku mõjuvõimu. Kasvasid iseseisvus ja arvatavalt õpiti ignoreerima muidki käske, eriti kui taoline juht ei osanud ise kodus pidžaamas olles muud teha, kui oma eksistentsi tühjade üleskutsetega meelde tuletada.

Mitmes ülevaates märgitud personaalse tootlikkuse kasv viitab, et töötajad kohanesid uue olukorraga juhtidest kiiremini ja neist sõltumata. Teisalt peab olema ka ettevaatlik, sest võrreldes füüsilise kokkusaamisega leitakse puudusena langust leidlikkuse ja innovatsiooni mõõdikutes.

Üldiselt võib märgata kasvavat vastuvõtlikkust hübriidse töökorralduse suhtes. Surfamise allegooriat meelde tuletades on oluline hoida tasakaalu. Liiga lihtne, kuigi üha levinum, on teadmatuse lainetuses kalduda ühetüübiliste soovituse poole. Meenutusena olgu toodud Ühendriikide analüüs, mille põhjal ei sobi kõik tööd ainsamasse töökorralduslikku malli. Tööandja peab tegutsema nõtkemalt ja mõistma olukorda.

Näiteks pakub Londonis tegutsev riigi suurimate hulka kuuluv, rohkem kui tuhande töötajaga advokaadibüroo võimaluse töötada täielikult kodust. Tingimus on, et töövõtja loobub 20 protsendist palgast. Tegemist pole varem kirjeldatud karistusega. Pigem kõneleb ettepanek kokkuhoitud kulude jagamisest ja valikuvabadust raamistavast motivatsioonist. Elu ja transport on Londonis kallid. Kaugemalt kodust töötades hoiab töövõtja nendelt kuludelt kokku.

Tegemist oleks omamoodi virtuaalse palgatõusuga, kuna talle jääks kätte rohkem palgaraha, võrreldes büroos tegutsevate kolleegidega. Pealegi on pooltühja kontori ülalpidamine tööandjale ebatõhus. Samas leiab tööandja, et antud ameti puhul on kontoris koos töötamine soovitatav, aga ei pea olema igapäevane. Hübriidses vormis töötajat palgalanguse lepe ei puudutaks. Siit paistabki, kuidas püüab tööandja töövõtjatega koos otsida edukaks surfamiseks õiget tasakaalu.

Analoogse tasakaalu otsimise näite pakub valdkonna eripära arvestades AirBnB. Majutusteenust virtuaalselt korraldades ja samas reaalsete voodikohtade poolest maailma suurim hotellipidaja lubab töötada seal, kus keegi paremaks peab.

Palk jääb samaks. Järgima peab viit reeglit. Esimest kahte sai juba tutvustatud – tööta, kus iganes ja palk jääb samaks. Tööd võid teha 170 riigis, korraga 90 päeva kaupa. Oluline on osaleda regulaarsetel meeskonna kohtumistel, eeldatavalt nädal korraga ja umbes kord kvartalis. Tegevusi juhtivas ning motiveerivas suures pildis arvestatagu mitmeaastase teekaardiga, eesmärgiga luua aasta jooksul kaks olulise mõjuga uut teenust.

Kohanemisel eristatakse faase, millest esimese lõpuks osatakse hoiduda suurematest vigadest. Seejärel areneb enesekindlus ning paranevad ökonoomsus ja vastupidavus. Lõpuks jõutakse meisterlikkuse lõputu lihvimise faasi. Töölainel surfamine hakkab saavutama esialgset julgust hoida natukene kauem olemasolevat kurssi.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".