Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli selgitas, et tööjõu vähenemine tööturul on kaasa toonud olukorra, kus inimesel on võimalik rohkemate tööpakkujate seast valida. 

Väli tõi selle näitena, kuidas paljud töötukassasse pöördunud inimesed on valmis oma praeguselt töökohalt lahkuma, sest nad tunnevad, et nende tööl on väike tähendus või mõju. Lisaks ei näe nad oma töökohas pikemat perspektiivi ega karjäärivõimalusi.

Koroonapandeemia järel on edu saatnud neid tööandjaid, kes pakuvad töötajale paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust. Praeguseks on need ootused saanud üldiseks kõigi tööotsijate seas. Seega on Väli sõnul eelis neil tööandjail, kellel on lisaks ametikoha väärtuspakkumisele selgeks mõeldud ka ettevõtte missioon.

Väli selgitas, et vanusest sõltumata soovivad kõik areneda. "Inimene tahab, et kogu aeg oleks heas mõttes ebamugav. Et ta natukene õpib ja samas ei oleks liiga suur tükk korraga," lausus ta.

Vestlustest noortega tõi Jane Väli esile, et esmajoones uuritakse, kuidas toimub uute töötajate vastuvõtmine. "Mul on jäänud mulje, et paljudel noortel on selja taga kas praktika- või töökohtade kogemus, kus nad on jäänud üksi ja nad kardavad sama olukorra kordumist. Nii mõnedki tööandjad jäävad tegelikult väga potentsiaalikast ja ägedast noorest inimesest ilma ainuüksi seetõttu, et ei ole loonud organisatsioonile head sisseelamisprogrammi," rääkis Väli.

Ta on märganud, et noori üllatab alati positiivselt see, kui töökoht pakub uuele ametipostile sisse elamiseks kohanemiskava, koolitusi või mentorit. Eelkõige hindavad noored töökoha puhul süsteemi, kus nad saavad aru, mida neilt oodatakse. Kasuks tulevad ka toetavad vestlused, kus lepitakse kokku eesmärgid. 

Nii nagu kogenumad tööotsijad, otsivad ka noored töökohal karjäärivõimalusi ja laiemat tähendust. Ükski noor ei taha tööle asuda süsteemi, mis näeb teda ainult infospetsialisti, administratsiooni või sekretärina. "Noor inimene on küll valmis asuma lihtsamale töökohale, aga ta tahab, et temas nähtaks ka inimest, kes teeb karjääri," selgitas Väli.

Väli sõnas, et tänapäeva hea juht kasutab töötaja arengut toetavaid võtteid. Need töövõtted eeldavad, et ollakse oma töötaja jaoks päriselt kohal — tööandja tunneb oma töötajat ja kuulab teda. "Tean, et mõned juhid harjutavad kuulamist nii, et nad hoiavad peos väikest märkmepaberit kirjaga: "Mul on kaks kõrva, üks suu."," tõi Väli näite.

Tänapäevane juht on Väli sõnul tavaline meeskonnaliige, kellel on lihtsalt head juhtimisoskused. Juht ei ole parem kui teised — nii nagu on meeskonnal vaja juhti, on juhil vaja meeskonda. "Juhid, kes ei ole eeskujuks või räägivad üht ja teevad teist, ei ole praegu tõesti enam üldse moes," võttis Väli teema kokku.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Praktiline ristmeedia projekt: raadio, veeb, sotsiaalmeedia". Autorid on Tartu Ülikooli magistrandid Annely Kasela, Marie-Johanna Kippar, Greta Perolainen ja Anete Sammler.