"Uuringud on olnud hea võimalus heita pilk ühele eeslinna-kvartalile, alates esimeste asukate saabumisest kuni tänapäevani välja. Tallinna vanalinnas ja vanalinna lähemas ümbruses on palju ehitatud. Arheoloogidele on olnud see koht kullaauk," märkis arheoloog Rivo Bernotas saates "Terevisioon". Kuna välitööd alles käivad, on tema sõnul siiski vara öelda, kui kaugele minevikku suudetakse seekord tungida.

Ilmselt linnamüüri valmimise järel 13. sajandi teisel poolel tekkis sinna ka tee ja tihedam asustus. "Oleme leidnud mõned tuleasemed, mis võivad olla neist avastatud keraamika alusel muinasaegsed. Küll aga on seal täiesti kindlalt vara-keskajal, 14. sajandil põldu peetud ja toimetatud," sõnas arheoloog. Kõrg-keskajal käis sealsamas juba kaubaputkade jälgede alusel vilgas turulaadne tegevus. Bernotase sõnul iseloomustas piirkonda ka hilisematel sajanditel hoogne elutegevus.

Samas nentis ta, et hilisematest sajanditest pärit leidudele täpsema konteksti andmine on võrdlemisi raske. "Reaalkooli krundi 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi leiud pärinevad tegelikult Põhjasõja alguses rajatud muldvallist, mis sinna kokku kuhjati," sõnas Bernotas. Nii pole võimalik näiteks öelda, kust pärineb näiteks 16. sajandi alguses valmistatud Eestis ainulaadne Kristust kujutav kahhel. Ilmselt pärines see siiski mõnest jõukamast majapidamisest, avalikust hoonest või gildihoonest.

Elanikkonna jõukama kihi majapidamistest pärit leide on päevavalgele tulnud teisigi. Muu hulgas on arheoloogid leidnud väga hästi säilinud 1630. aastatel valmistatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi abikaasa Maria Elanorat kujutava kahhelplaadi. "See on viis, kuidas jõukamad linnakodaniku said panna endale valitseja pildid ahju peale. Tegu on omaaegse sotsiaalse konventsiooniga, et valitseja vägevusest aimu saada," selgitas Bernotas. Mõnele rikkamale inimesele võis kuuluda klaasist dekoratiivne peeker.

Samas on küllaltki palju välja tulnud ka elanikkonna vaesemale osale kuulunud puidust toidunõude osiseid.

Kuna välitööd veel käivad, on raske ennustada, kui palju leide krundilt kokku välja tuleb. "Lõppnumber võib jääda 15 000–20 000 vahele. See on üpris suur leiukogu, aga ka see ala on üpris suur. Leide tuleb igapäev ja töö leidudega käib igapäev. Lähemad nädalad, lähemad kuud toovad leiukompleksile olulist lisa," sõnas Rivo Bernotas.