X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Klimatoloog nädalavahetuse tormist: seekord Tiskrel lihtsalt vedas

Keskmine tuule suund tormide ajal on ajas muutunud, mis võib kaasa tuua rannikupurustusi.
Keskmine tuule suund tormide ajal on ajas muutunud, mis võib kaasa tuua rannikupurustusi. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kas orkaani tugevuse tuulega puhuvad tormid saavadki Eestis uueks normaalsuseks või oli nädalavahetusel möllanud torm Eestis ainulaadne? Kui Osmussaarel puhus tuul kiirusega kuni 35 m/s, mida rahvusvaheliselt loetaksegi orkaani mõõtu tormiks, siis tegelikult olid ilmajaamad üle Eesti nädalavahetusel punased.

Keskkonnaagentuuri klimatoloogi Ain Kallise sõnul oli 7. –8. oktoobril Eestis möllanud torm eriline selle poolest, et peaaegu kogu Eestis puhusid tuuled kiirusega üle 15 m/s, mis pole sisemaal kuigi tavaline nähtus. "See on meie aladel arvestatav tuule kiirus, mis ohustab purjetajaid ja muid liiklejaid," sõnab Kallis.

Kuigi nädalavahetuse torm tekitas ulatuslikke elektrikatkestusi, murdis puid ja mitmete majade katuseid, on Eestis olnud ka suuremate kahjudega torme: näiteks 2005. aasta jaanuaritorm või sajandi tormiks nimetatud 1967. aasta maru.

Tormisuse kasvu tõusu Tallinna Tehnikaülikooli lainetusedünaamika labori teadur Katri Pindsoo kinnitada ei saa, kuid keskmine tuule suund tormide ajal on ajas siiski muutunud, mis võib kaasa tuua rannikupurustusi. "Need piirkonnad, mis on enne intensiivsete tormituule suundade eest varjatud olnud, võivad nüüd saada kannatada," ütleb Pindsoo. Tulenevalt idatormide tagasitulekust Soome lahele võib selline piirkond Pindsoo sõnul olla näiteks Viimsi idarannik.

Ain Kallis kinnitab samuti muutusi tormituule suundades. "Kui puhuma hakkavad rohkem põhjatuuled, suureneb oht Tallinna lähedal Tiskre ümbruses. Geoloogid on ammu hoiatanud, et mitte ehitada sellistesse ohustatud piirkondadesse. Praegu lihtsalt vedas," märgib ta.

Klimatoloogi sõnul oleneb purustuste ulatus ka sellest, kui hästi mingi ala tormidega kohanenud on. "Kui Saaremaal puhub tuul kiirusega 27 m/s, siis saarlased ütlevad, et see pole midagi – meil on selline tuul igal kuul, aga Võrumaal viib see juba katuseid."

Pindsoo sõnul muutuvad tormid ajas statistiliselt tugevamaks ning uute majade projekteerimisel tuleks sellega arvestada. "2005. aasta jaanuaritormis, mida me mäletame, pole kogu tormi potentsiaal veel rakendunud. Kui kõik komponendid kokku langevad, võib veetase minna palju kõrgemaks," sõnab Pindsoo. Äärmuslike veetasemete sagenemist on täheldatud ka Läänemere rannikuvee uuringutes, mis tõstavad esile veetaseme tõusu kasvu just Eesti rannikualal.

Kuigi tugevamate tormide esinemist ja tuule suuna muutumist tormide ajal otseselt inimtegevusega seostada ei saa, võib selline seos siiski teadlaste sõnul olemas olla. Ehkki ülitugevad tormid on ka tulevikus tõenäoliselt pigem haruldased, tuleks Pindsoo hinnangul äärmuslikeks ilmastikuoludeks siiski valmis olla ja majade planeerimisel sellega arvestada.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: