Kõrvatagused ja varbavahed peavad puhtad olema
Lapsepõlves on küllap paljusid meist õpetatud, et ennast pestes tuleb omajagu tähelepanu pühendada ikka ka kõrvataguste ja varbavahede küürimisele, mitte lihtsalt korra siuh-säuh üle käia.
Oli see vanaema, ema, või keegi muu, kes seda ütles, värske teadusuuringu järgi olid need õpetussõnad ka teaduslikult põhjendatud.
Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis asuva George Washingtoni Ülikooli teadlased Marcos Pérez-Losada ja Keith Crandall kirjutavad ajakirjas Frontiers in Microbiology, et inimese nahal elutsevate bakterite liigiline koosseis on erisugustes kehapiirkondades vägagi erinev.
Uuringu idee sai alguse Crandalli meenutusest, kuidas ta enda vanaema oli talt nõudnud kõrvataguste, varbavahede ja nabaaugu hoolikat pesemist.
Tekkis oletus, et kui neid kohti tõepoolest kiputaksegi harvem pesema kui lihtsamini pestavaid kohti, siis võibki seal äkki ka teistsuguseid baktereid elutseda.
Teadlased panid oletusele nimeks vanaemahüpotees ja otsustasid seda katseliselt kontrollida.
Nad palusid oma üliõpilastel koguda genoomikakursuse osana omaenda mikrobioomiandmeid — kraapida proove just kõrva tagant, varbavahest ja nabast ning võrdluseks ka säärelt ja käsivarrelt.
Tudengid eraldasid proovidest ise ka DNA ja järjeldasid selle.
Analüüs näitas, et sääre- ja käsivarrebakterite liigirikkus oli märksa suurem kui kõrvataguse-, varbavahe- ja nababakterite liigirikkus.
Bakterite suurem mitmekesisus on teadlaste arvates tõenäoliselt inimese tervisele soodsam.
Vähem pestavates kohtades, nagu just need kõrvatagused ja nii edasi, võivad mõned bakteriliigid saavutada teistega võrreldes olulise ülekaalu, ja kui nad juhtuvad olema niiöelda kahjulikud bakterid, võivadki tagajärjed peagi käes olla.
Tagajärgedeks võivad olla näiteks nahahaigused nagu ekseem või akne.
Kuid nagu võib arvata, on ka teadlased ise nõus, et paremate teadmiste saamiseks, kuidas nahabakterid ikkagi inimese tervist tüürivad, tuleb teha veel rohkesti uurimistööd.
