Füsioterapeut: jutt õigest rühist on iganenud
Inimeste argipäevi täitva kontoritöö ja nutilembuse tõttu viibivad nad üha pikemalt sundasendis. Füsioterapeut Signe Valgemäe nentis, et sellest tulenevate tervisehädade ennetamiseks tuleks nn õige rühi otsimise asemel päeva jooksul kehaasendeid võimalikult sageli vahetada.
"Probleem pole selles, et kasutatakse nutiseadmeid, vaid aeg, kui pikalt neid teatud asendis kasutatakse. Mitte ükski asend pole hea, kui olla selles liiga kaua. Neid tuleb väga palju vahetada," sõnas Valgemäe saates "Terevisioon". Näiteks veedavad kontoritöötajad nädalas juba töölaua taga umbes 40 tundi. Sellele lisandub autos-ühistranspordis või isegi kodudiivanil istumine.
"Kui sinna juurde mingit teist liikumist ei paku või teha ainult kaks tundi nädalas mingit kindlat trenni, võivad tekkida kehas igasugused ebamugavustunded, pinged. Kui asi on juba väga hulluks läinud, siis ka valu," viitas füsioterapeut. Üldjuhul saab istuva tööviisiga kannatada kaela-, õla- ja seljapiirkond.
Kui istuvat tööviisi pole võimalik vältida, tasub päeva jooksul end võimalikult palju liigutada ja niheleda. "Meid on pikalt õpetatud istuma ühes õiges asendis, õige rühiga, aga tegelikult sellist asja nagu õige rüht pole olemas," sõnas Valgemäe. Kui inimestele meeldib istuda näiteks jalg üle põlve, võiks aeg-ajalt jalga vahetada. Võimaluse korral võiks teha tööd seistes ja korraldada koosolekuid kõndides. Kodukontoris on töö tegemiseks võimalikke asendeid veelgi rohkem.
Sama põhimõte peab paika nutiseadmete kasutamisel. "Keha on väga kohanemisvõimeline. Kui oleme pidevalt ettepainutatud asendis, võibki ühel hetkel kehale tunduda, et see hästi mõnus ja mugav asend. [...] Selles asendis pole midagi halba, aga kui oleme pidevalt (ettepoole) painutusasendis, väheneb selle sirutussuunaline liikuvus taha. Sellest võib tekkida kerge piirang," sõnas füsioterapeut.
Taaskord võib päädida see valuga. "See koormus, mis kaelalülidele tekib, on liiga suur, kui teha vaadata nutiseadet palju ühes asendis," märkis Valgemäe.
Lisaks kehale tasub tähelepanu pöörata ka oma kätele. Nii võiks eelistatult kasutada ergonoomilist hiirt ja teha sülearvuti asemel tööd lauaarvutiga.
Sagedastel nutiseadmete kasutajatel on täheldatud ka väikese sõrme moondeid – nn nuti-väikeatsi. "Kui hoiame telefoni käes ja toetame telefoni raskuse väikesele sõrmele, tekib mõnel tõesti sinna lohk. Iseenesest pole see lohk kuidagi eluohtlik, kuid viitab taas sellele, et selles asendis on seda liiga palju hoitud," sõnas füsioterapeut
Ehkki lohk kui selline inimese elu eriliselt ei mõjuta, võib tekitada sellega kaasnev valu, pingeid ja ebamugavustunnet mujal käes – nii randmes, küünarliigeses kui ka mõjutada käe närve. Lahendus on tema sõnul taaskord lihtne. Telefoni või tahvelarvutit võib skrollida ka siis, kui see on pandud laua peale.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Terevisioon", küsis: Liisu Lass