"Nakatumine peatäidega ei ole seotud hügieeniprobleemiga. See ikkagi levib inimeselt inimesele, mitte koduloomade kaudu või mustusega seoses," ütles Valner saates "Terevisioon". Apteekideski on näha, et just õppeaasta algus ja koolivaheaeg toovad kaasa suurema täilaine.

Apteekri pilguga näeb Valner täiteema ümber endiselt palju valehäbi. Häbil on tema sõnul tagajärjed, sest hirm täidest rääkida teeb asja ainult hullemaks. "Kindlasti peaks sellest kiiresti teada andma lastekollektiivide juhtidele ja õpetajatele, et saaks ruttu ja tõhusalt selle probleemiga tegeleda," märkis ta.

Täi peiteperiood on umbes kaks nädalat, sest putukas ise elab 30 päeva. "Selle aja jooksul võib ta muneda 130–150 muna ehk tingu. Tingud on elujõulised umbes kaks nädalat," lisas Valner.

Kuna tingude tõttu on võimalik, et nakkus tuleb tagasi, peab Valneri sõnul peale tõrje tegemist olema kaks nädalat valvas. Selle aja jooksul tuleks töödelda vähemalt 44-kraadise kuumusega kõiki esemeid, millega nakatunu kokku puutus. Rohkem kui 44-kraadise kuuma käes täi hukkub.

"Ka pehme mööbel, autoistmed, rattakiivrid, kõrvaklapid – kõik, millega inimesed kokku puutuvad, tuleks eraldada, sulgeda kusagile kotti ja jätta vähemalt paariks nädalaks seisma," soovitas ta.

Täi ise suudab toiduta elada umbes kaks päeva. Kui tingud kahe nädala pärast munast välja tulevad ega saa esimese 24 tunni jooksul toituda, hukkuvad Valneri sõnul nemadki.

Samuti on farmatseudi sõnul abi sellest, kui kodu tolmuimejaga koristada ja tolmuimeja kotid hiljem hävitada. "Kui ei ole kottidega tolmuimejad, siis tänapäeval ka kuuma auruga töötlemine kindlasti annab häid tulemusi," lisas ta.

Täipuhangut lõplikult välistada ei saa, sest lapsed puutuvad õppeasutustes ikka omavahel kokku. Siiski on Valneri hinnangul kooli- ja lasteaiapersonal täiennetuse suhtes hästi koolitatud. "Kõige lihtsamad õpetused: pikad juuksed on patsis, me ei jaga isiklikke patsikumme või juuksekamme ega -harju," loetles ta.

Kes on juba täidega kimpus, võib farmatseudi sõnul julgelt kasutada apteekides pakutavaid täivastaseid tooteid. Toodete toime on tema sõnul tõestatud ning käib kahte moodi. "Need sulgevad putuka või tingu õhuavad. Selle tulemusena ei saa muna areneda ja hukkub, või täi ise lämbub," tõi ta välja. Teine võimalus on, et tõrjetoode paneb pragunema täid katva vahakihi ja putukas kuivab surnuks.

Apteegitooteid ei sisalda keemilisi putukatõrje vahendeid ning Valneri sõnul ei maksa peljata neid vajadusel ka mitu korda kasutada. "On lahuseid, spreisid, geele, šampoone – [tõrje on] eriti lihtsaks tehtud," nimetas ta. Pigem on oluline, et inimene loeks iga toote kasutusjuhendit ja seda ka järgiks.