Kui vaadata teaduse poole pealt, siis kõigist meeltest on haistmismeel jäetud sageli unarusse. Ometigi võivad olla just õiged lõhnad need, mida meie aju vajab. Seda selleks, et hoida mõistus ka vanas eas ärksana. Sageli soovitatakse mälu treenimiseks lahendada ristsõnu, aga tegelikult tuleb ajule tööd anda ka erinevate helide ja lõhnade kaudu. See on vajalik vaimse võimekuse säilitamiseks.

Üldiselt hakkab inimeste haistmismeel halvenema enne, kui teised nende vaimse võimekuse langust märkavad. Kui kaob lõhnameel, siis kaovad ka teatud ajurakud. Seega on olemas otsene seos haistmismeele ja mõnede aju võimekuste vahel. Muu hulgas on haistmismeel seotud mälu ja asjade meenutamisega.

Kui inimesel on probleeme nägemise või kuulmisega, on võimalik kasutada prille või kuulmisaparaate. Haistmismeele kehvemaks muutumise mõju pole aga seni õnnestunud leevendada. California Ülikooli teadlased avastasid nüüd, et abi võib olla õhku täiendavate lõhnaainete paiskamisest. See tugevdab olulist ühendust mälu ja otsustusvõimega seotud ajupiirkondade vahel.

Teadlaste katses osales 43 meest ja naist vanuses 60-85 eluaastat. Katsest selgus, et vaimsete võimete langust ja ka dementsuse süvenemist võib aeglustada see, kui iga õhtu enne uinumist piserdada magamistuppa teatavaid lõhnu.  

Katses pidid 20 uuringus osalejat kasutama oma õhuvärskendajas mitmesuguseid looduslikke õlisid, mis sisaldasid roosi, apelsini, eukalüpti, sidruni, piparmündi, rosmariini ja lavendli lõhna. Ülejäänud rühmale anti vedelikke, kus leidus lõhnainet vaid napilt. Lõhnaõli paisati difuuseri abil õhku enne magamaminekut ja nii kuus kuud järjest.  

Seejärel hinnati vabatahtlike mälu, õppimisvõimet, planeerimisvõimet ja keskendumisvõimet. Saadud tulemusi võrreldi enne katse algust tehtud sarnaste testidega. Tulemused olid teadlaste jaoks vapustavad. Vahe nende vahel, kes puutusid kokku erinevate lõhnadega ja nende vahel, kelle lõhnameelt ei ergutatud, oli enam kui kahekordne. Katses osalejate ajust tehtud piltidel võis näha olulist muutust ajupiirkonnas, mis on olulised mälu ja mõtlemisega seotud valdkondade vahel.

Kõik uuringus osalejad olid tugeva tervisega ja neil ei esinenud mäluprobleeme. Nüüd soovivad teadlased näha, kas tulemused kehtivad ka siis, kui inimesel on toimunud mingisugune vaimse võimekuse langus.

Seega võib uuringust võtta kaasa praktilise soovituse. Nimelt kui on aeg põhku heita, tasub ruumi lasta mõnd lõhna, et haistmismeelt magades treenida.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.