Pärnu on küll suvepealinn, aga kevadeti on ta ka meritindi pealinn. Just siis hakkavad sinna koonduma tindikalad, kes muidu Liivi lahe ja Läänemere sügavamates ja jahedamates veekihtides oma elu elavad.

Eesti mereinstituudi meresüsteemide kaasprofessori Timo Arula sõnul saabuvad esimesed tulijad juba detsembris ja jaanuaris. Kui jää laguneb, hakkab tint end juba massiliselt jõkke pressima, et leida paika, kus kudeda.

Kõige võimsam kalapulm toimub kitsas ja madalas piirkonnas, kus asuvaid saari kutsutaksegi Tindisaarteks. Neil päevil ujub sealt läbi sadu tonne kala. Tindi teiste kudejõgede puhul sellistest mastaapidest Arula kinnitusel rääkida ei saa.

Mõned päevad tagasi hakkas ta koos mereinstituudi kolleegidega ka ise teaduslikel eesmärkidel mõrraga tinti püüdma. Sellest, kui palju öö jooksul kala kinni jääb, saab teha järeldusi selle kohta, kui palju kala üldse saabub, mis omakorda on indikaator tegevaks arvutusi selle kohta, kui palju tinti meres on.

Kui värsked kalakilod välja tõmmatud, võetakse ette teekond laborisse, kus analüüsitakse püütud seltskonda lähemalt. Säärase juhusliku valimi keskmine pikkus ja vanus annavad märku kalavarude üldisest seisundist.

Kui tooni annavad suured ja vanad kalad, on aeg püüki piirata, et noored saaksid peale tulla ja varud end taastoota. Viimastel aastatel on asunud ka kormoranid Pärnu jõe tindiga maiustama, mis lisab analüüsile veel ühe mõõtme.

Millal teadlastel tindivarude kohta pilt selgeks saab? Arula arvab, et kolme nädala pärast on numbrid teada ning just nende põhjalt antakse nõu keskkonnaministeeriumile kalavarude majandamise ja püügisoovituste osas.

Miks aga tint siis kurgi lõhnaga on? Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektor Kristel Vene, kes igapäevaselt lõhna ja maitse küsimustega tegeleb, usub, et mängus võib olla kemikaal nimega trans-2-cis-6-nonadienaal, mida on leitud tindi ja tema sugulaste naharakkudest. Sama ühend on olemas ka värskes kurgis.

Miks ja kuidas tindi ainevahetus seda ühendit loob ja keha talletab, on praegu aga veel teadmata.