Londoni Ülikool, Birkbecki kolledži neuroteadlaste avaldatud uuring näitab, et keskmiselt peavad inimesed oma käsi peaaegu poole kergemaks, kui need tegelikult on. Üks käsi moodustab keskmiselt 0,5 protsenti inimese kogu kehakaalust. Kuna inimene kaalub keskmiselt umbes 81 kilo, võib järeldada, et käe keskmine kaal on ligikaudu 460 grammi.

Teadlased värbasid 20 täiskasvanud vabatahtlikku ja palusid neil oma vasakut kätt toetada käetoele. Käsi kaeti paneelidega, et uuritavad enda jäset katse vältel ei näeks. Seejärel lasid uurijad käel alguses lihtsalt vabalt rippuda, et katsealune tajuks oma jäseme kaalu ja asetasid selle seejärel tagasi käsitoele.

Toe peal hakkasid katse läbiviijad asetama vasakule käele randmeraskusi, alustades kõigepealt 100 grammiga ja lõpetades 600 grammiga. Sealjuures palusid nad pidevalt katsealusel võrrelda oma käe kaalu raskuste kaaluga. Keskmiselt hindasid inimesed enda käe kaalu 49,4 protsenti tegelikust kergemaks.

Huvitaval kombel paistis, et inimesed hindavad oma käe tegelikku kaalu täpsemini siis, kui nad on väsinud. Teadlased palusid katses osalejatel 10 minutit treenida haardetugevdajatega, et käsi ära väsiks. Seejärel hindasid katsealused keskmiselt enda käe kaalu 29 protsenti tegelikust kergemaks.

Tuleb märkida, et inimesed kirjeldavad väsinuna sageli, kuidas neil on raskem olla või nende jäsemed raskemaks muutuvad. Uuringu autorid oletavad, et tegu võib olla evolutsioonilise nähtusega, mis ajendab meid rohkem liikuma. Kui keha liigutamine tundub tegelikust kergem, siis tahame sagedamini midagi kasulikku teha.

Teisipidi, kui me oleme väsinud, motiveerib aju meid vähem vähem liikuma. Sellisel juhul tunduvadki jäsemed raskemad, sest me tajume paremini nende tegelikku kaalu.

Uuringu autorid arvavad, et nende tööst võib olla kasu erinevate kehakaalu- ja söömishäirete mõistmisel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.