Ühtmoodi mõtlevad inimesed koonduvad ühismeedia platvormidel ja oma uudiseallikate põhjal kõlakodadesse. Nüüd näitab uus teadustöö, et kui platvormide arendajad teadlikult kapseldumist ennetada püüavad, siis inimeste poliitilisi vaateid, teadmisi või käitumist see tingimata ei muuda, vahendab Nature News.

Teemat uurinud teadlastele anti ligipääs suurele hulgale Facebooki ja Instagrami kasutajate andmetele. Mõlemad ühismeediaplatvormid kuuluvad äriühingule Meta. Ettevõtte kaasabil tegid teadlased terve rea katseid. Selleks muutsid nad ära algoritmid, millest sõltus, kuidas inimesed poliituudiseid ja muud teavet kätte saavad ning edasi jagavad.

Uuring kinnitab ühismeedia algoritmide tugevat mõju: need sätivad platvormi sisu niimoodi, et inimene sellele kindlasti reageerida tahaks. Ometi täheldas töörühm, et kui katsetes algoritme muudeti, ei kõigutanud see platvormil tegutsevate inimeste poliitilist meelsust.

Siiski rõhutavad autorid, et tulemuse valguses ei tasuks ühismeedia suhtes valvsust kaotada. Nimelt võis terve rida asjaolusid katses kasutatud polariseerumist vähendavatele sekkumistele kaikaid kodaratesse loopida. Näiteks võis oma osa olla sellel, et katsed toimusid 2020. aasta USA presidendivalimiste viimase etapi ajal – selleks ajaks võisid inimeste poliitilised vaated suuresti juba paigas olla.

Uuringuga mitte seotud Northwesterni Ülikooli politoloogi James Druckmani sõnul on uuring küll hästi tehtud, ent selle põhjal on raske üldistusi teha. Arutelu ühismeedia laiema mõju üle tema sõnul jätkub, ning uuringu tulemus on lihtsalt järjekordne andmekild, millele arutelus toetuda.

Kõlakojad veebis

Mõte Meta sisunäitamise algoritmide kallutavast mõjust pole uus. Paljud teadlased oletavad, et need mahitavad poliitilist polariseerumist, sest näitavad ühtmoodi mõtlevatele inimestele ja rühmadele ühetaolist sisu. Sestap ongi teadlased mures, et algoritmide süsteem loob kõlakodasid. Need aga aitavad omakorda levida kallutatud või vääral infol.

Uue töö autoreid huvitas, kas sellistel kartustel on alust. Ühes oma neljast teadusartiklist analüüsisid nad 208 Ameerika Ühendriikide Facebooki kasutaja teabeleidmise harjumusi. Töörühm märkas, et vasak- ja parempoolsete vaadetega kasutajad tarbivad ning jagavad infot väga erinevalt.

Teises artiklis jaotasid nad 23 391 Facebooki kasutajat ja 21 373 Instagrami kasutajat kahte rühma. Üks rühm nägi sisu Meta tavaliste algoritmide loogika järgi. Teisele rühmale näidati uudiseid ja muud infot aga ajalises järjekorras. Siin oletasid autorid, et uusimat teavet saavad inimesed näevad rohkem eripalgelist sisu.

Katse näitas, et ajalises järjekorras sisu näinud inimesed veetsid uuritud ühismeediaplatvormidel vähem aega. Samuti jõudiski nendeni rohkem eriilmelist sisu, mis polnud siiski tingimata usaldusväärsem.

Kahe rühma osalejaid küsitledes tuli aga välja, et nende poliitiline polariseeritus ei erine oluliselt. Ühtlasi ei tulnud küsitlusest välja, et ühes rühmas oleks inimesed kuidagi poliitiliselt aktiivsemad kui teises.

Kapseldumine taandub visalt

Kolmas ja neljas artikkel käivad veel kahe sekkumiskatse kohta. Kumbki sekkumine ei avaldanud samuti silmanähtavat mõju. Ühes katses piirati nii-öelda uuesti jagatud sisu: see jõuab kasutajani väljastpoolt tema suhtlusvõrgustikku, ent seda on jaganud näiteks ühine tuttav või mõni grupp, kuhu kasutaja kuulub. Teises katses piirati sarnaselt mõtlevatelt kasutajatelt ja gruppidelt pärinevat sisu.

Uurimisprojekti juhi ja New Yorgi Ülikooli ühismeedia- ja poliitikakeskuse asejuhataja Joshua Tuckeri sõnul andis uuring teadlastele selge õppetunni. Ehkki kõlakodade vastu on välja pakutud erinevaid lahendusi, poleks need Tuckeri sõnul 2020. aasta presidendivalimiste ajal suurt midagi aidanud.

Samas teadvustab Tucker, et uuringute põhjal soovitatud sekkumistelgi on piirid. Uus töö ei kõnele tema sõnul sellest, milline oleks olnud maailm ilma viimase 10–15 ühismeediaga veedetud aastata.

Koostöö Metaga

Autorite sõnul saavad kõik uuringu tarbeks kogutud andmed teistele teadlastele kättesaadavaks. Osa teadlasi jääb siiski sellise uurimismudeli suhtes skeptiliseks, sest see sõltub täiesti Meta koostöötahtest.

Projekti kohta sõltumatu aruande kirjutanud Wisconsini Ülikooli politoloogi Michael Wagneri sõnul astus uuring küll suure sammu edasi, ent teadlased nägid Meta andmetest vaid killukest. Ta märgib, et suur osa üksikisikute andmeid olid salastatud. Teadlastele kätte antud andmed pani aga sellisena kokku Meta. Wagneri sõnul on tarvis süsteemi, mis annaks teadlastele ligipääsu toorandmetele ning innustaks Meta enda teadlasi uuringutes koostööd tegema.

Joshua Tucker loodab, et teemat uuritakse edaspidigi. Ta hoiatab samas, et edasised uuringud saavad võimalikuks üksnes Meta ja teiste ühismeediaplatvormide nõusolekul. Tucker loodab, et poliitikakujundajad astuvad edaspidi samme, et sedasorti ühismeediauuringuid saaks veel teha.

Meta ise vastas ajakirja Nature päringu peale, et püüdleb suurema läbipaistvuse poole. Siiski ei saa ettevõte enda sõnul oma kasutajatele antud privaatsuslubaduste tõttu toorandmeid teadlastele kättesaadavaks teha.

Töörühma kolm artiklit ilmusid ajakirjades Science ja üks ajakirjas Nature.