Kolmapäeva öösel alla sadanud vihmavee kogus käis EMÜ doktorandi ning veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener Egle Saaremäe sõnul juba kogu Eesti meediast läbi. "Meie võtsime nüüd aluseks Tallinn-Harku ilmajaama, küsisime sealt kümneminutilised kogused ööpäeva lõikes ja tegime natuke üksikasjalikuma analüüsi," kirjeldab ta. Andmetest nähtus, et ühe tunni jooksul kella 22.50 ja 23.50 vahel sadas ilmajaamas alla 26,5 millimeetrit vihma.

Saaremäed ning EMÜ vesiehitiste lektorit Ottar Tamme huvitas suurus, mida projekteerija arvestab kanalisatsiooni projekteerides: arvutusvihma korduvus. "Kui arvutusvihma korduvus on 5, siis see tähendab, et viie aasta jooksul võib süsteemis teoreetiliselt üks kord uputada. Kui nüüd kolmapäevast sündmust vaadata, just seda tunnist aega, siis seal oli see korduvus 6,5," sõnab Saaremäe.

Puht teoreetiliselt võiks sellist vihmasündmust niisiis ette tulla kord kuue ja poole aasta jooksul. Inseneri sõnul annavad projekteerimise standardid ette, et linnasüdame sademevee süsteemi arvutusvihma korduvus on 5. "See oli nüüd teoreetiliselt arvutusvihmast natuke suurem sündmus," osutab ta.

Miks siis ikkagi uputas? Saaremäe sõnul vaatas temagi eile meedias avaldatud pilte ja videoklippe, ning nägi linnatänavatel meeletut kogust vett. "Kui vaadata eilset sündmust, siis paar tundi enne seda ju sadas. See aga tähendab, et sademevee süsteem juba töötas," põhjendab ta. Teisisõnu tabas ühe tunni jooksul alla sadanud 26,5 millimeetrit vett juba osaliselt veega täidetud torustikku.

"Kui me projekteerime, siis tavaliselt eeldame, et meie sademevee süsteem on tühi. Me ei võta arvesse, et eelnevalt oleks midagi sadanud," jätkab insener. Kolmapäevane tulvavihm oli aga tõepoolest haruldane: Tamme sõnul nähti viimati sedavõrd haruldast vihma aastal 1994, mil tunniga sadas alla 45 millimeetrit sademeid. "Siis võiski eeldatavasti juhtuda, et kuna see oli koguse poolest haruldane sündmus, siis sademevee süsteem ei võtnudki seda vastu. Ega pidanudki võtma seda vastu," tõdeb Saaremäe.

Uputustega tuleb elama õppida

Nagu öeldud, on Tallinnas korraga maha sadanud veelgi suurem vihmavee kogus. Ottar Tamme sõnul tõstatub siit sõnum, et äärmuslikke vihmasid saab küll teatud viivitusmeetoditega leevendada, ent mingil määral on need paratamatud. "Selle uputusega tuleb elada. Praegu [kolmapäeva pealelõunal, toim] samas enam ei uputa seal ehk uputus on ajutine. Lihtsalt tuleb selle lõpp ära oodata, ega ei olegi midagi teha," ütleb ta.

Kui juulikuu keskmine sademevee hulk on umbes 82 millimeetrit ja nüüd sadas ööpäevaga alla üle 65 millimeetri, on see Tamme sõnul tõesti märkimisväärne kogus vett. Kui eelmisel suvel ajakirjandus lektori sõnul nii suuri uputusi ei kajastanud, siis üle-eelmisel suvel tuli neid samuti ette. "Sõnum on selge, mis Eestis toimuma hakkab: need uputused sagenevad," osutab ta.

Tamme sõnul Eesti riik juba otsib ja rahastabki taolistele üleujutustele erinevaid leevendusmeetmeid, nagu rohekatused, vihmapeenrad või muud viivitussüsteemid. Ta tõdeb aga veel kord, et tegu oli kord 30 aasta jooksul ette tuleva äärmusliku kogusega, mille vastuvõtuks sobivat hiigeltoru pole lihtsalt mõistlik ehitada. "Ma arvan, et jah, mingil määral tuleb uputustega leppida tulevikus, sest kliimamuutuste tõttu on need paratamatult sagedasemad," sõnab Tamm.

Egle Saaremäe lisab, et Reidi tee projekteerijaid süüdistada pole mõtet. "Ega siin süüdlast otsida ei saa: me projekteerime ikkagi nende juhendite järgi, mis meile on ette antud," ütleb ta. Kõike ilmastikus ette tulevat arvesse võtta pole tema sõnul projekteerimisnõuetes lihtsalt võimalik. "Ma arvan, et teadusmaailm ka ei oska öelda, kas ma pean nüüd 10 või 15 millimeetrit lisaks arvesse võtma. Või mõtlema, kas enne sadas neli või kuus tundi. Me ei tea seda, sest see on nii lihtsalt. Need on reaalsed ilmaolud," ütleb ta.