Kõrgepingeliinid võivad mesilaste tolmeldustööd häirida
Paljud teadlased on tundnud huvi, mis põhjustel on putukate, sealhulgas taimetolmeldajate, sealhulgas mesilaste elujõud ja arvukus viimasel ajal alla käinud.
Mõned teadlased on tundnud huvi, kas kõikjaleulatuvad tehislikud elektromagnetväljad võiksid mõnesid elusolendeid ka kuidagi kahjustada või ehk siiski mitte.
Nüüd on Tšiili ja Argentiina teadlased need kaks küsimust ühendanud ja saanud sellele ühendküsimusele ka vastuse: jah, inimtekkelised elektromagnetväljad võivad tõepoolest mesilaste toimevilkust summutada.
Marco Molina-Montenegro Tšiilist Talca Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et kõrgepingeliinide elektromagnetväli pärsib mesilaste tolmeldustööd lähedasil õiteväljul.
Teadlasi huvitasid seekord just mesilased, sest varasematest uuringutest on ilmnenud, et mesilinnud orienteeruvad muu hulgas ka looduslike elektromagnetväljade abiga.
Mesilaste tegemisi uurisid teadlased just kõrgepingemastide, mitte lihtsalt kõrgepingeliinide lähedal, sest võrdlusmaterjaliks oli kasutada maste, mis liinidega ühendatud ei olnud - nii sai välistada nende kõrgete metallkonstruktsioonide võimalikku teoreetilist omamõju.
Tolmeldatavatest õistaimedest keskendasid teadlased tähelepanu eelkõige kalifornia läänemagunale (Eschscholzia californica).
Teadlased panid tähele, et aktiivsete kõrgepingemastide läheduses kasvas neid magunaid märksa vähem kui passiivsete, liinivõrku ühendamata mastide juures.
Ka mesilaste külastusi tuli aktiivse masti lähedal kasvanud magunaõitel selgelt harvemini ette kui passiivse masti lähistel kasvanuil.
Selgus ka, et aktiivsete mastide lähedalt püütud mesilaste kehas leidus kõrge stressitasemega seondatavat valkainet HsP70 rohkem kui mastidest kaugemalt püütud mesilaste kehas.
Teadlased tegid ka laborikatseid: tekitasid mesilaste ümber erisuguse tugevusega elektromagnetvälju ja mõõtsid neil siis niisuguste geenide aktiivsust, mis teatakse olevat seotud mesilaste orienteerumisvõimega, stressitasemega ja immuunsüsteemi talitlusega. Neljateistkümnest vaadeldud geenist täheldati aktiivsuse muutusi kaheteistkümnel.
Uuringu autorid ise väidavad, et nende tulemused annavad lõplikku tõendust, et elektromagnetväli võib mesilaste tolmeldustegevust kahjustada küll.
