Antropoloog Joonas Plaan rääkis "Vikerhommikus", et volbriga tähistatakse eelkõige kevade murdehetke, mil suvi ei ole enam kaugel ning ilmad hakkavad soojemaks minema. Mujal Euroopas on kevadpüha tähistatud teadaolevalt teisest sajandist. "Juba vanad roomlased tähistasid kevadpüha, mida nimetati floorianiks. Ennekõike seostus see kevade saabumisega ja oli kõrgklassi püha, kus lõbutseti ja olid väga rikkalikud banketid," ütles Plaan.

Volbripäeval on läbi ajaloo olnud erinevaid nimetusi, näiteks Walburg, millest tuleb ka eestikeelne nimetus volber. Nimetuse on see saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi. Walburga võitles nõiduse vastu ja hiljem hakkasid inimesed tema poole palvetama, et nõidade vastu võidelda. Antropoloog rääkis, et paganlikest traditsioonidest on teada, et nõiad kogunesid just volbriööl või -päeval, seepärast seostatakse praegugi volbrit nõidadega.

Volbriööga käib kaasas ka lõke. Plaan selgitas, et tuli on ennekõike seotud nõidade väljatõrjumisega. "Lõke justkui aitas nõidu eemale peletada. Samas vaadates ajaloolisi märkmeid, siis nõidade jaoks oli lõke samamoodi olulisel kohal. See on huvitav nüanss, mida näeme paljude tähtpäevadega: ühelt poolt on need justkui seotud kristliku eluviisiga, teisalt satuvad ajale, mil tähistati paganlikke pühasid," lausus antropoloog.

Joonas Plaan rääkis, et Eestisse jõudis volber umbes 19. sajandil ja seda eestiroostlaste kaudu. Kõigepealt kinnistas volber kanda Lääne-Eestis, hiljem kandus üle kogu Eesti. "Arvatavasti see Rootsi ühendus on üks põhjus, miks just Tartus on volbriöö tähistamine vägagi oluline tähtpäev," lausus antropoloog. Üliõpilaste jaoks on see oluline püha, sest see on võimalus end enne kevadisi eksameid korra veel lõdvaks lasta.

Eestis on volbripäevaga seoses olnud erinevaid kombeid, aga pigem on volber olnud Plaani sõnul linnarahva pidustus. Keskaegses Tallinnas valiti vanasti maikrahvi ja -krahvinnat, mis oli väga oluline sündmus. Sündmust vedasid Mustpeade maja liikmed ja rüütlid võistlesid erinevates rüütlikunstides, näiteks vibulaskmine, mõõgavõitlus, ratsutamine. Linnas toimusid uhked paraadid ja pidustused kestsid nädal aega. Kulminatsiooniks oli maikrahvi valimine. Selle tiitliga pärjati mees, kes oli kõige osavam eelpool nimetatud kunstides. Maikrahv sai endale kaheksa kaunitari seast valida ka krahvinna ja tiitleid kanti aasta aega. "Tol ajastul olid nad justkui seltskonnastaarid, keda kõikjale kutsuti. Nad uhkelt mängisid ka seda rolli," sõnas Plaan.

20. sajandi esimeses pooles jõudis Eestisse ka töölisrahvapüha tähistamine. Teadaolevalt oli Saksamaa esimene riik, kus 1933. aastal hakati 1. mail töölisrahvapüha pidama. Seda tähistati Eestis ka nõukogude ajal, kus see Plaani sõnul sobitus väga hästi tolleaegse ideoloogiaga. Sellega seostub ka vaba päev, et töölisrahvas saaks puhata.