Ettevõte ise eelistas seda nimetada ülikiireks plaaniväliseks demonteerumiseks. Ühtlasi hõiskasid juhtimiskeskuses viibinud lennujuhid ja insenerid rõõmust ja aplodeerisid, sest rakett vähemalt startis ja nad saavad nüüd analüüsida, mis valesti läks.

Katsetuse käigus kogutud andmed näitasid ka, et mootorite tõukejõud küündis tipphetkel 90 protsendini võimalikust. Teisalt ei käivitunud käputäis Raptor-mootoreid juba stardihetkel. Umbes kaks minutit päras starti lakkasid töötamast veel mõned, ligikaudu 40 kilomeetri kõrgusel jõudes oli neid kokku juba kaheksa.

Ettevõtte tegevjuht Elon Musk lubas, et järgmine katse tehakse paari kuu jooksul.

Taaskasutatavana kavandatud kanderakett on ligikaudu kaks korda võimsam kui 1960. aastatel astronautide Kuule toimetamiseks kasutatud rakett Saturn V. Ühtlasi on see oluliselt võimsam NASA uue põlvkonna kanderaketist SLS, mida kavatseb kasutada agentuur selle kümnendi Kuu missioonidel.

Ettevõte pani katse käigus proovile kosmoselaeva Starship, mis oleks kava kohaselt teinud Maa ümber peaaegu ühe täistiiru. Laev oleks kukutatud Hawaii lähedal Vaiksesse ookeani. Kanderakett aga eraldunud Starshipist kolm minutit pärast starti ja kukkunud Mehhiko lahte.

Sarnaselt kanderaketiga on Starship taaskasutatav. Kaugemas tulevikus Elon Muski sõnul võiks nõnda saata inimesi ja satelliite orbiidile mitu korda päevas.

Eelnevate katsetuste käigus on teinud Starship väiksemaid hüppeid. Neist kõige kõrgem küündis 12,5 kilomeetrini. Enamikul juhtudel on aga laev maandudes plahvatanud. Neljapäeval toimuva katsetuse käigus stardib Starship esimest korda kanderaketi turjal.

Kanderaketti Super Heavy Rocket on katsetatud varem stardiplatvormil. Viimati pandi selle mootorid tööle veebruaris, kuid katse käigus ei ületanud nende tõukejõud 50 protsenti võimalikust.

Soodsate tingimuste korral avaneb esimene võimalus raketi teele saatmiseks Eesti aja järgi kell 16.28. Probleemide korral saab starti edasi lükata kuni tunni võrra.