Mis ikkagi on tundmatud lendavad objektid ehk UFO-d, uue nimega tundmatud anomaalianähtused ehk UAP-d? Ühel päeval võivad teadlased sellele küsimusele vastuse anda. Selleks tuleb aga koguda nende nähtuste kohta senisest täpsemaid andmeid. Praegustest suusõnalistest kirjeldustest ei piisa, osutas NASA-t UFO-de teemal nõustav teadlaste eripaneel oma esimesel avalikul kohtumisel, vahendab Science News.

Mullu NASA juhi Bill Nelsoni nõudmisel loodud paneel koosneb 16 inimesest. Paneeli töö pole UFO-de kohta käivaid väiteid hinnata. Selle asemel annab paneel agentuurile nõu, kuidas panustada USA kaitseministeeriumi (DOD) ja luureagentuuride riiklikesse juurdlustesse, märkis paneeli eesistuja ja astrofüüsik David Spergel.

Spergeli sõnul on NASA avalik ja avatud agentuur, mis edendab teaduspõhist lähenemist. Teadus saab tema sõnul toimida aga vaid juhul, kui teadlastel on käepärast piisavalt head alusandmed. Teisisõnu ei saa 1950. aastatel tehtud uduseid fotosid pidada teadusliku info allikaks.

Teel teiste teadusharude sekka

USA sõjaväelised asutused on ajaloo vältel tembeldanud tundmatuks üksjagu nähtuseid. Seni on enamik neist David Spergeli sõnul lõpuks osutunud kas ilmavaatlus-õhupallideks, droonideks, kaameratõrgeteks või salajasteks sõjalennukiteks. Tema sõnul on väga ebatõenäoline, et ilmaruumis leidub tulnukaid, kelle kosmosesõidukid näevad välja nagu meie praegune tehnoloogia.

Peale seda, kui mõne aasta eest avalikustati mereväelendurite tehtud kehva lahutusvõimega videolõigud kummalisel moel ringi tuhisevatest objektidest, hakkas UFO-uuringute maine paranema. Videote avalikustamisele järgnes suur meediakära. See ajendas USA Kongressi looma kaitseministeeriumisse kõiki selle operatsioonikeskkondi hõlmavat anomaaliate selgitamise kabinetti ehk AARO-t. 

Uue osakonna eesmärk on uurida anomaalsete nähtustega seonduvat ja koostada nende kohta iga-aastaseid aruandeid. Samas on lõviosa Pentagoni valduses olevatest atmosfääripiltidest salastatud. Sestap pole militaarvaldkonnast väljapool tehtav UFO-teadus seni anomaaliate selgitamisel erilist edu saavutanud.

Rünnakud ei aita kaasa

Sel nädalal astus NASA uus UFO-paneel esimest korda avalikkuse ette. Kohtumist vahendati agentuuri peakorteri lavalt otseülekandena, mis oleks tavalise teadusnõukoja puhul tavatu. Paneeli tutvustades märkis NASA teadusjuht Nicky Fox, et kohtumine annab avalikkusele erakordse võimaluse oma silmaga näha, kuidas teadustöö sünnib. 

Fox märkis ühtlasi, et mõnda paneeli liiget rünnati veebis nende töö tõttu. Foxi sõnul viib ahistav käitumine üksnes UFO-uuringute suurema häbimärgistamiseni: see pärsib oluliselt teadustöö edenemist ja peletab inimesi valdkonnast eemale. Paneeliliikme Karlin Toneri sõnul on sõjavägi aga valdkonna maine parandamisel juba head eeskuju andnud ja julgustanud piloote oma tähelepanekutest teada andma. NASA-gi saaks tema hinnangul UFO-teadlaste turvalisust tõsta.

AARO juhataja Sean Kirkpatricku sõnul oleks võimalik NASA-l uuringutele kaasa aidata teiselgi moel. Nimelt võiks agentuur hinnata, kas mõni selle teleskoopidest või satelliitidest oleks suuteline tabama selliseid UFO-sid, millest ennekõike piloodid tavaliselt AARO-t teavitavad.

Kust tulevad andmed?

Praegu vaatab AARO läbi enam kui 800 raportit. Osakond on tihedalt seotud NASA-ga ning teeb oma salastatud UFO-andmete uurimisel koostööd paljude ülikoolide ja riiklike laborite teadlastega. Ühtlasi plaanib osakond enda sõnul kasutada hoolikalt valitud aladel sensoreid, mis UFO-sid leiaks ja jälgiks.

Enamik NASA Maad jälgivaid satelliite ei sobiks UFO-de leidmiseks kuigi hästi – paneeliliikme Paula Bontempi sõnul on nende sensorid tavaliselt loodud mingi kindla eesmärgiga. Ühtlasi kipuvad UFO-d liikuma NASA satelliitidele raskesti tabatavatel kiirustel, lisas teine paneeliliige Mike Gold. 

Liikmete sõnul võib teatav väärtus olla ka erasektori satelliitidegae kogutud andmetel. Samas peavad kõik juba kogutud andmed vastama NASA teadusstandarditele. Aluseks olevate andmete standardid peavad olema hästi paika pandud ning need ise hästi kirjeldatud ja lihtsasti kättesaavad, loetles paneeliliige Federica Bianco. 

Ta lisas, et astronoomias ja astrofüüsikas kasutatud sensorid leiavad anomaaliad küll hästi üles, ent kuna UFO-de eneste olemus on veel ebaselge, tuleb ebatavalise leidmiseks esmalt aru saada, mis üldse on tavaline.

Veel üks odav võimalus UFO-sid uurida oleks luua spetsiaalne nutitelefonirakendus. Bianco sõnul võiks igaüks selle endale alla laadida ja seal NASA-le oma tähelepanekutest teada anda. Samalaadseid rakendusi on varemgi kodanikuteaduses kasutatud, kuid teadlase sõnul hakkavad need tööle vaid piisavalt suure hulga inimesteni jõudes.

Esialgu veel argiselt

UFO-paneeli loomine ja üleskutse rohkem andmeid hankida oli Harvardi Ülikooli astrofüüsik Abraham Loebi sõnul hea uudis. Loeb ise algatas 2021. aastal eraraha toel Galileo projekti. Selle eesmärk on rajada mitu katuseobservatooriumi – nendega võiks UFO-sid tabada ja üleüldse viimaste olemasolu tõestada. Loeb peab kvaliteetseid andmeid teaduspõhises lähenemises ülimalt oluliseks.

Tema sõnul on Harvardis nüüdseks mitu kuud töös olnud esimene Galielo katuseobservatoorium. See koosneb poest ostetud raadiolaine-, heli-, infrapuna- ja optilistest sensoritest. Loebi sõnul on plaanis rajada veel kaks sellist observatooriumi, aga turvalisuse kaalutlustel ta nende asukohta ei avaldanud.

Praegu eraldas NASA UFO-paneeli tööks 100 000 dollarit ja selle eelarve edasine suurus selgub tulevikus. Suvel avaldab paneel oma esimese raporti. Paneeliliikmed tunnistavad, et nii mõnigi teadlane ei rõõmustaks, kui tavapärasematele teadusvaldkondadele mõeldud raha suunataks edaspidi maavälise elu otsingutesse.

Paneeli kohtumise lõpus märkis David Spergel, et seni ei viita ükski seletamatu juhtum kindlalt maavälise elu olemasolule. Paneel pole veel näinud midagi seletamatut – enamik juhtumeid osutusid seni vägagi argisteks, näiteks õhupallideks.