Arvatakse, et must auk on peaaegu kõigi galaktikate keskel. Meist umbes 2,7 miljardi valgusaasta kaugusel asuvas eriti suures galaktikas peaks must auk olema eriti suur.

Astronoomid panid selle puudumist või vähemalt märkamata jäämist imeks juba röntgenteleskoobi Chandra kogutud andmeid analüüsides aastail 1999 kuni 2004. Nüüd on tehtud Chandra värskemate, paari aasta eest kogutud andmete alusel veel põhjalikum uuring, kuid mustast august ei ole endiselt kippu ega kõppu.

Teadlased pakuvad üheks seletuseks, et must auk ei tarvitse asetseda otse galaktika keskmes, nagu see üldiselt tavaks on. Kui galaktika on põrganud mõne teise galaktikaga kokku ja nende mõlema mustad augud on omavahel ühinenud, siis võis ühinenud auk paiskuda ühinemiskokkupõrke tagajärjel ka keskmest välja.

Sellele seletusele heidab omakorda kahtlusevarju asjaolu, et ka kusagilt mujalt selle galaktika piirest ei ole avastatud ülimassiivse musta augu olemasolu reetvat röntgenikiirgust, mida peaks kiirgama musta augu haardesse sattunud aine.

On ka võimalik, et aine liigub musta augu poole mingil põhjusel nii aeglaselt, et väga suurt röntgenikiirgust ei tekigi. Igal juhul on astronoomidel mõtlemisainet küllaga.

Senistest vaatlustest ja mõtetest kirjutavad Kayhan Gultekin Ameerika Ühendriikidest Michigani Ülikoolist ja ta kolleegid võrguvaramus arXiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.