Aastavahetuse paiku märkasid astronoomid, et komeet C/2022 E3 (ZTF) liigub läbi Päikesesüsteemi siseosa. Oma trajektooril jõudis komeet Päikesele kõige lähemale, 160 miljoni kilomeetri kaugusele, 12. jaanuaril. Maamunale peaks see ennustatavasti kõige lähemal olema 1. ja 2. veebruari vahel. Siis möödub see Maast umbes 42 miljoni kilomeetri kauguselt, vahendab Space.com.

Komeetide ereduse muutust on keeruline ette ennustada. Praegu muutub niigi ere komeet üha eredamaks. Kui see nii jätkub, võib C/2022 E3 (ZTF) olla öötaevas nähtav palja silmaga. Samas, isegi kui C/2022 E3 (ZTF) uuesti tuhmimaks muutub, peaks see binokli või teleskoobiga Maast möödumise aegu siiski nähtav olema.

NASA andmetel võivad põhjapoolkeral elavad taevavaatlejad näha komeeti kõige paremini enne hommikut, pöörates pilgu loodesse. Täpsemalt tasub otsida taevalaotuselt Kaelkirjaku tähtkuju. Varasematel öötundidel raskendab komeedi silmamist kasvav kuu, mis on jõudnud peaaegu täiskuu faasi. Nii loojub näiteks 1. veebruaril Kuu kell 3.14.

Ammune külaline

NASA uurimisasutuse Jet Propulsion Laboratory sõnutsi näeb komeeti C/2022 E3 (ZTF) kord 50 000 aasta jooksul. See tähendab, et viimati jõudis komeet Maale nii lähedale vanema kiviaja lõpus. Teisisõnu võisid viimati C/2022 E3 (ZTF) komeeti näha ka viimase jääaja lõpus elanud varased nüüdisinimesed. Pole välistatud, et komeeti nägid viimased neandertallasedki – liik suri välja umbes 10 000 aastat peale komeedi viimast möödumist.

Arusaadavatel põhjustel ei mõistnud ei neandertallased ega varased nüüdisinimesed ilmselt komeedi olemust ning C/2022 E3 (ZTF) leiti ametlikult üles üsna hiljuti. See jäi astronoomidele silma alles 2022. aasta märtsis Zwicky taevauuringu käigus

Algselt peeti komeeti hoopis asteroidiks. Siis aga hakkas Jupiteri orbiidilt leitud taevakeha komeedile omaselt eredamaks muutuma. Leidmise hetkel oli C/2022 E3 (ZTF) magnituud 17,3, mis muutus novembriks eredamaks ja jõudis 10-ni. Eeldatavasti saavutab see lõpuks ereduse kuus magnituudi.