Merkuuri kraatrijää on kosmilist päritolu

Foto: NASA/JPL.

Merkuur on Päikesesüsteemi kuumim planeet, ometi leidub sealgi päris ehtsat jääd — külmunud vett. Teadlased teavad nüüd paremini kui enne, kuidas on Merkuurile jõudnud see vesi, millest see polaaralade varjuliste kraatripõhjade mitme meetri paksune jääkate on moodustunud.

Kateryna Frantseva Hollandist Groningeni Ülikoolist ja ta kolleegid on simuleerinud arvuti peal, kuidas Päikesesüsteemi väike- ja pisikehad nagu asteroidid, komeedid ja tolmuterad Merkuurile langedes endaga vee molekule kaasa toovad.

Selgub, et umbes miljardi aasta jooksul jõuavad need veekandjad tuua Merkuurile piisavalt palju vett, et sellest tänapäeval olemas oleva jää jaoks piisaks.

Ei saa välistada, et jää on osaliselt tekkinud ka Merkuuri sisemusest pärit veest, mis võib olla pinnale jõudnud kas vulkaanipursetes või ajapikku auru kujul poore pidi, kuid asteroidide, komeetide ja kosmosetolmuga saab nüüd siiski kogu veehulga ära seletada.

Simulatsioon näitab, et kõige rohkem, kümme tonni aastas, toob Merkuurile vett kosmiline tolm. Asteroidide ja komeetidega saabub mõlemaga tonn. Tosin tonni aastas ei ole terve planeedi kohta küll tohutult palju, kuid miljonite aastatega võib, nagu näeme, ikka üht-teist koguneda.

Jää olemasolu Merkuuril oli Maalt tehtud radariuuringute põhjal kahtlustatud juba mõnda aega, kui NASA kosmosesond Messenger sai kümmekonna aasta eest selle kohta ka kindlaid tõendeid.

Frantseva ja kaasautorid avaldavad ajakirjas Icarus lootust, et nende mudeli põhimõte võiks sobida ka eksoplaneetidel leiduva võimaliku veehulga välja arvutamiseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Toimetaja: Sandra Saar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: