Jäine taevakeha on Halley-tüüpi komeet. See tähendab, et Maa lähedalt möödub see korra või parimal juhul kaks ühe inimea jooksul. 12/Pons-Brooksi nime kandval komeedil kulubki Päikese ümber tiiru tegemiseks 71,3 aastat, vahendab The Guardian.

Eestis on märtsis komeet nähtav juba peale päikeseloojangut ja loojub alles päikesetõusu järel. Periheeli jõudmise ajaks ehk 21. aprilliks loojub see aga juba enne kella 22.

Mõne allika järgi võisid inimesed 12/Pons-Brooksi esimest korda märgata juba 14. sajandil. Poole oma nimest sai taevakeha aga Prantsuse astronoomi Jean-Louis Ponsi järgi, kes avastas selle ametlikult 1812. aastal. Teise poole nimest võlgneb komeet Briti-Ameerika astronoom William Robert Brooksile, kes nägi seda külalise järgmisel möödumisel 1883. aastal. 

Oletatavasti on 12/Pons-Brooksi tuuma läbimõõt umbes 30 kilomeetrit. Taevakeha liigitatakse krüovulkaaniliseks komeediks. See tähendab, et päikesekiirguse tugevnedes tekib komeedi sees rõhk, mille tagajärjel purskab see korraga välja nii tolmu, gaase kui ka jääd. 

Mullu toimuski 20. juulil komeedil üks taoline purse, mille tagajärjel muutus 12/Pons-Brooks ajutiselt sada korda eredamaks. Kuna purske mõjul tekkis taevakeha ümber sarvi meenutav valguskuma, hakati seda nimetama ka kuradikomeediks. Vahepeal on see pursanud veel 5. oktoobril, 1. ja 14. novembril, 14. detsembril ja 18. jaanuaril.

Tänavu on komeeti ja selle rohekat kuma juba öötaevas märgatud. Astronoomide sõnul muutub külaline tulevate nädalatega aga veel eredamaks. Warwicki Ülikooli astrofüüsiku Paul Stromi sõnul peaks 12/Pons-Brooks saavutama 4,5-pallise magnituudi ehk seda peaks olema ka Eestis suurematest linnadest välja sõites öötaevas näha.

Stromi sõnul liigub komeet Andromeeda tähtkujust Kalade tähtkuju suunas. Oma teekonnal möödub 12/Pons-Brooks eredatest tähtedest, mida abiks võttes on mõnel ööl kergem märgata. Näiteks möödub komeet 31. märtsil eredast Hamali-nimelisest tähest vaid 0,5 kraadi kauguselt.

Kuningliku astronoomiaseltsi tegevdirektor Robert Massey jääb samas komeedi nähtavuse suhtes umbusklikuks. Isegi kui see muutub eredamaks, oleks seda Massey sõnul palja silmaga endiselt raske näha. Küll aga oleks tema hinnangul abi näiteks väikestest teleskoopidest või heast binoklist ja tähistaeva kaardirakendusest telefonis.

Kõige paremini näeb komeeti praegu põhjapoolkeral. Massey soovitab huvilistel selle silmamiseks minna pilvitul õhtul õue ja vaadata videviku lõppedes lääne ja loode suunas taevasse. Võimalusel tasuks vältida nii udu, kuuvalgust kui ka valgusreostust.

Muu hulgas kuuluvad Halley-tüüpi komeetide hulka ka 13P/Olbers, 23P/Brosen-Metcalf ja kõige kuulsam omataoline, 1P/Halley. Number komeedi nimes tähistab selle orbiidiläbimise perioodi välja arvutamise järjekorda. Kuna kuradikomeet oli kaheteistkümnes, mille kohta selline info teada saadi, kannab see nüüd nime 12P/Pons-Brooks.

Jaapani riikliku astronoomilise observatooriumi orbiidiekspert Hiroshi Kinoshita on välja arvutanud, et järgmisel korral ilmub komeet Maa vaatevälja 2095. aastal. Periheeli peaks see jõudma sama aasta 10. augustil.