Kivila sõnul on valgetel öödel keeruline vaadelda kõikvõimalikke nõrku objekte. "Galaktikad, udukogud ja asjad, millest veebis näeb ilusaid pilte – neid tõesti ei saa vaadelda. Samas Kuu ja mõned planeedid on endiselt taevas. Neid valgusreostus ei sega põhimõtteliselt üldse," rääkis ta saates "Terevisioon".

Astronoomiahuviline ei pea tema sõnul piirduma üksnes öise vaatlusega. Kuna Päike on praegu oma aktiivsuse maksimumi lähedal, on sealgi Kivila sõnul pidevalt midagi vaadata: "Me saame teleskoopidele panna ette filtri, mis nõrgendab valgust piisavalt palju. Siis hoolimata n-ö hoiatussiltidest teleskoopidel, et ei tohi kunagi päikese poole vaadata, saab ka seda teha."

Ehkki internet on kosmosepilte täis, on oma silmaga nähtav pilt Kivila sõnul siiski parem: "Inimese silm on natukene teravam ja valgustundlikum kui kaamera sensor." Ta möönis, et galaktikaid ja udukogusid väikese teleskoobiga tõepoolest hästi ei näe, kuid Kuud ja planeete küll. Rahvusvaheline kosmosejaam on aga Maalt vaadates valgustäpi mõõtu ja tuhiseb teleskoobi eest läbi murdsekundiga.

Kui juuni alguses toimunud planeetide joondumist polnud valgete ööde tõttu hästi näha, siis Kivila soovitab astronoomiahuvilisel oodata augusti. "Siis toimub põnev asi, et Marss ja Jupiter saavad taevas üsna lähestikku kokku. Nad on teineteisest umbes kraadi kaugusel: see on umbes kaks täiskuu läbimõõtu," kirjeldas ta. Väikese teleskoobiga vaadates näeb neid punaka ja valge täpina korraga ühes vaateväljas. Mõne heleda komeedi nägemise tõenäosust on seevastu rohkem kui paari kuu täpsusega ette ennustada keeruline.

Kivilo sõnul on raske öelda, kas tavainimeste huvi taevast uudistada on viimasel ajal kasvanud. "Ma arvan, et astronoomia ja taevasse vaatamine on igiköitev asi ja inimesed on sellest kogu aeg huvitatud olnud," sõnas ta. Küll aga saab tavainimene praegusajal hõlpsamini soetada taevalaotuse vaatlemiseks sobivat tehnikat. "Instrumentidega taevasse vaatamise võlu on ja populaarsus on selles mõttes kasvanud," ütles ta.